Baltimaade kliimakett 12. aprillil (40)
13. aprill 2019

Hoolimata mitmetest kliimakokkulepetest on tegelikult muutunud vähe. Emissioonide tasemed on jätkuvalt tõusuteel, naftat ja põlevkivi põletatakse endistviisi ning meie tulevik endiselt ohus. Seetõttu korraldasid Fridays for Future aktivistid kõigis kolmes Balti riigis üheaegselt toimunud meeleavalduse. Eestis toimusid meeleavaldused Tallinnas, Tartus ja Pärnus. Meeleavaldusest ja inimketiga liikumisest Tallinna vanalinnas võtsid osa peamiselt koolinoored ja ka mõned koerad.

Ürituse korraldajad ütlevad oma tegevuse eesmärgi kohta järgmist:

Miks streikida? Me tahame, et kliimakriisiga tegeletaks, ja kohe!

Viimased viis aastat on olnud kõige kuumemad aastad alates globaalse temperatuuri mõõtmise algusest[1]. NASA teadlaste analüüs näitas, et võrreldes 1880. aastaga on globaalne temperatuur tõusnud umbes 0,8 °C võrra (1,4 °F). See ei pruugi näida kuigi suure tõusuna, kuid  on viinud meie planeedi haprad loodussüsteemid tasakaalust välja ning endaga kaasa toonud rekordilised kuumalained, põuad ning metsatulekahjud ka kõige uskumatutes paikades nagu näiteks Lapimaal[2]. Maailmameres kõige mitmekesisema elukooslusega korallrahud on kadumas ning seda juba enne eelmise suve rekordilist kuumalainet Austraalias. [3,4] Poolustel sulavad Saaremaa-suurused jääpangad.

Mitmed uuringud on jõudnud samale järeldusele - kui me tahame vähendada kliimakatastroofi mõju, siis peab globaalse temperatuuri tõus piirduma 1,5 kraadiga (°C). Meil on tegudeks aega veel vaid 11 aastat. Kui me soojenemise piiramisega toime ei tule, muutub maailm tundmatuseni. Välja sureb lugematul arvul looma- ja taimeliike, viljaikaldused ja veepuudus muutuvad igapäevasteks nähtusteks ning tõusev merevesi matab enda alla meie rannikud. [5,6]

Nõudmised
1. Kliimakriisiga tegelemine ja keskkonnahoid peab olema Eesti poliitikas prioriteet. See peab kajastuma ka kõigi erakondade programmides ning lahenduste osas tuleb jõuda ühiskondlikule kokkuleppele.
2. Võimukandjad nii Eestis, mujal Euroopas kui ka maailmas laiemalt, peavad astuma konkreetseid samme, et globaalne soojenemine ei ületaks 1,5 kraadi murdepunkti ning noortele oleks kindlustatud turvaline tulevik.
3. Valitsus peab esitama plaani, mida selle eesmärgi saavutamiseks teha kavatsetakse, ja mida nad oleksid kohustatud täitma. Sellega seoses tuleb Eestis lõpetada põlevkivi kaevandamine ja kasutamine elektrienergia tootmisel ning minna üle taastuvenergiale nii kiiresti kui võimalik.
Täpsemate nõudmistega tutvu siin
 

Väätsa noored muutsid prügi moekollektsioonideks (20)
05. aprill 2019

Märtsikuu viimasel reedel toimus Väätsa Põhikoolis moeetendus Träsh Walk, kus koolinoored tõid lavale prügist valmistatud moekollektsioonid. Eestis varemgi tehtd, kuid Väätsal esmakordselt toimunud ürituse eesmärk oli õpetada koolinoortele keskkonnahoidu ja taaskasutust ning näidata äraviskamisele minevaid asju väärtusliku materjalina.

Träsh Walk oli Väätsa Põhikooli õpilasesinduse mõte ja kuigi projekti eest vastutajaks oli õpilasesinduse president Kadi Kõrts, oli ürituse ettevalmistamisse ja korraldamisse kaasatud kogu kool ning Väätsa kogukond. „Moeshowl osalesid kõik meie kooli lapsed - kes oli laval, kes aitas moedisainide välja mõtlemisel. Ühiselt pandi pead kokku ja moekollektsioonide loomiseks kasutati ainult taaskasutatavaid materjale. Samuti elemente nn "prügist", just eesmärgiga näidata, et kui esmapilgul võib asi tunduda prahina, siis tegelikult on tegemist materjaliga. Selle projekti kaudu oli eesmärgiks teadvustada, kui oluline on märgata enda ümber olevat ja kuidas "prahti" on tegelikult võimalik realiseerida. Enamikul juhtudel on see siiski taaskasutatav materjal.

Rõhk taaskasutusel

Kõiki osalejaid tunnustati žürii abil, kuhu kuulusid Paide kunstikooli õpetaja Madli Liiva, ettevõtja Jaanika Lillenthal ning kunstnik ja moehuviline Mari-Lill Pihtje. Žürii ülesanne oli üsna keeruline, sest lapsed olid loomingulised ja palju tööd teinud. Žürii oli väga meeldivalt üllatunud, kui vahvaid disaine ja lahendusi välja oli pakutud ja kui palju oli rõhku pandud just taaskasutuse olulisusele. Lisaks parimate väljaselgitamisele jagati eripreemiad.

Eraldi tunnustust väärivad Väätsa Põhikooli õpetajaid, kes andsid noortele võimaluse siduda disainimine oma ainetunniga.

Uued sorteerimiskastid

Ürituse raames andis keskkonnahoiu teemal loengu Eestis ringmajanduse eestkõneleja ja keskkonnasäästlikke jäätmekäitluslahendusi pakkuva AS Ragn-Sells turundusjuht Rainer Pesti, kes rääkis sellest, millised tagajärjed on mänguasjade lõputul ostmisel, kuidas üllastusmunade sisud koos teiste plastidega ookeane reostavad ja mereloomadele hukatuslikuks saavad. Samuti tõi Pesti palju näiteid ja põnevaid lugusid sellest, mida ühest või teisest jäätmeliigist teha saab. Ragn-Sells kinkis Väätsa Põhikoolile hõlpsamaks sorteerimiseks spetsiaalsed SORTEERI-nimelised sorteerimiskastid. Meie kooli jaoks oli väga oluline siduda nende spetsiaalsete sorteerimiskastide toomine meie koolimajja just taaskasutusele suunatud üritusega. Nii saame olla eeskujuks ning luua olulisi ja vajalikke harjumusi prügi õigesti sorteerida ja teadvustada, et sorteerimise järel saab neid materjale taaskasutada.

Keskkonnahoid fookusesse

Kindlasti ei jää äsjatoimunud Träsh Walk Väätsal viimaseks. Õpilased juba mõtlevad järgmise aasta peale, sest see üritus aitas arendada loovust ja julgust. Lisaks tõi esile just selle olulise - materjali taaskasutuse võimalused. Laste innukust oli lausa lust kõrvalt vaadata. Moeetendusele lisaks on Väätsa koolis plaanis taaskasutuse ja tarbimise teemalise filmi vaatamine. Ikka selleks, et ärgitada mõtlema oma tarbimise peale ja vähendada seda janust tarbimiskultuuri. Järgmisel aastal on aga lisaks moeetendusele plaanis korraldada sellele eelneval ajal põnevaid keskkonnateemalisi eelüritusi.

Rahalist tuge saadi projektile Türi Noortekeskuse ja Noorteprojekti kaudu, loomulikult panustasid lapsevanemad, aidates materjali, nõu ja jõuga.  

Träsh Walki tulemused

• 1.-3 klassi arvestuses oli parim 2. klass
• 4.-6. klassi arvestuses oli parim 4. klass
• 7.-9. klassi arvestuses oli parim 9. klass

Eripreemiad: 3. klass materjali kasutuse eest, 7. klassi tüdrukute disain "AJALEHT" kleidi disaini eest ja üksikesinejatena Lizanna Palu ja Laura Kägu, kellel oli samuti valmistatud kleit roosidega ajalehtedest.

Publiku lemmikuks valiti 6. klassi poiste disainid ja eraldi märgiti ära modellipreemia saajad, kelleks osutusid seekord  1. klassi modellid ja 5. klassi modell Andreas Taavi Talu.

Kliimastreik Riigikogu ees 15. märtsil (57)
15. märts 2019

Rahvusvahelise noorteliikumise YouthStrike4Climate Eesti osakonna poolt korraldatud Kliimastreigist võttis Tallinnas osa umbes 2000 noort, vanemaealist ja koera. Ligi 2 tundi seisti, kükitati ja tantsiti Riigikogu hoone ees, tuletamaks meie vastselt valitud Riigikogule meelde, et olulisim on kliima.

Mida üritusega saavutada taheti? Siin on lühidalt YouthStrike4Climate nõudmised.

Kliimakriisiga tegelemine ja keskkonna hoidmine peab olema Eesti poliitikas prioriteediks. See peab kajastuma ka kõigi erakondade programmides ning selles osas tuleb sõlmida ühiskondlik lepe.

Võimuorganid, nii Eestis, Euroopas kui ka mujal maailmas, peavad võtma ette konkreetseid tegusid, et kindlustada kõigile turvaline tulevik, kus globaalne soojenemine ei ületaks 1.5 kraadi murdepunkti.

Valitsus peab esitama plaani, mis seda tagab ja mida nad on seadusega kohustatud täitma. Sellega seoses tuleb Eestis lõpetada põlevkivi kaevandamine ja kasutamine elektrienergiaks ning minna nii kiiresti kui võimalik üle taastuvenergiale.

Kevadine orhideenäitus Tallinna Botaanikaaias (46)
09. märts 2019

Botaanikaaia troopiliste- ja subtroopiliste taimede osakonna juhataja Jaan Mettik ütleb, et orhideenäitus on läbi aastate olnud üks külastajate lemmikuid. “Orhideepäevade ajal külastavad Tallinna botaanikaaeda taimehuvilised nii Eestist kui välismaalt ja näha saab nii loodusest pärit liike kui aretatud sorte. Lisaks tuttavatele kuukingadele on väljas lai valik teisigi troopilisi orhideesid, näiteks veenusekingad, vandad, tsümbiidiumid, epidendrumid, dendroobiumid, masdevalliad, ontsiidiumid jne,“ lisas Mettik.

Tallinna botaanikaaia orhideede kollektsioon on põneva ajalooga. “Meie orhideede kollektsioon sai alguse tänu Eesti soost Austraalia orhideekasvataja Oskar Savikule (1890-1985), kes kinkis botaanikaaiale parima valiku oma orhideedest 1960ndate alguses. Tänaseks on ajaloolisele tsümbiidiumi sortide kollektsioonile lisandunud palju haruldasi looduslikke orhideesid maailma eri paigust. Lisaks nendele näeb näitusel ka inimese poolt aretatud ligi 100 erinevat sorti orhideelisi, mis jõudsid näitusele tänu koostööpartnerile Flores Aed OÜ,” täpsustas Jaan Mettik.

Külastajatel on võimalik kahel näituse nädalavahetusel (2.-4. märtsil ja 9.-11. märtsil) põnevaid orhideesorte kaasa osta. Neid müüb samuti botaanikaaia pikaajaline koostööpartner Flores Aed OÜ. Lisaks saab küsida nõuandeid orhideede kodus kasvatamise kohta kogenud spetsialistidelt.

Näitus on avatud botaanikaaia kasvuhoonetes E-P kell 11.00-17.00 (piletimüük kuni 16.00). Sissepääs tavahinnaga.

Bioneer.ee poolt käis näitust külastamas Koidula Kliimann

Biomajanduse konverents Olümpia hotellis (34)
03. märts 2019

Konverentsil oli külalisi nii kodumaalt, kui välismaalt. Erilist tähelepanu pälvisid vestluspaneelid, kus sai kuulata ka valimistel osalevate poliitikute arvamusi biomajanduse teemadel. Vaata jäädvustusi toimunust korraldaja SEI Tallinna koduleheküljelt

Meeste marss 2019 (27)
17. veebruar 2019

 16. veebruaril kutsuti mehi Meeste marsile. Vabamu eest Vabaduse väljakule kulgenud teekonna võttis ette üle 10 meesaktivisti, kes kandsid plakateid "Stress ei tunne sugu" ja "Hoia eesti meest." Vabaerakonna naiste poolt korraldadud marsiga ei liitunud just eriti palju mehi.

Vabaduse väljakul peetitraditsiooniliselt kõnesid ja pakuti soovijaile teed ja küpsist. Võrreldes 19. jaanuaril toimunud Naiste marsiga jäi meeste marss vaikseks ja vaoshoituks.Sellest hoolimata tõdeti:

Eesti mees on tugev, teeb kõvasti tööd, ei nurise.
Ta ei kurda, et on raske.
Ta ei nuta ka kunagi eriti kui haiget saab.

Eesti mees mõtleb siinkohal meie hea eesti vanasõna peale, et eesti mees ei ole sugugi kehvem kui eesti naine selles loos.!
Ja võtab vastu töö piiri taga, et paremat tulevikku oma pere pakkuda.

On jumala poolt paikka pandud, et inimese püha kohus siin maises elus on sugu jätkata, õppida, õppida endale amet, luua endale pere.
Kõige parem kingitus, mille me koos saame anda, on uue elu sünd!

Hoiame oma peresid, märkame ja hoolime rohkem oma perepeadest!

Tihti harjume kõigi heaga nii ära, et unustame märgata, et eesti mees tahaks vahel oma perelt rohkem mõistmist,
tuge, hellust, märkamist ja ka tunnustust.

Et keegi oskaks õigel ajal märgata, et ta üle ei töötaks.
Et keegi aitaks õigel ajal pidurit tõmmata.
Elu on karm ja vahel ülekohtune.

Selleks, et koos paarina alustatud pikk elutee läbi käija,
peame peale hoolimise ka õigel ajal julgustma eesti meest oma tervise eest rohkem hoolima
ja leidma aja aeg maha võtta, et ta tervisekontrolli läheks!

Hoolime, hoiame, märkame oma eesti mehi, kes meie kõrval on!

Vegan Sõbrapäev vihmametsade heaks: planeedi kopsud on suremas! (36)
15. veebruar 2019

Liikumine Climate Save Estonia, mis on kohalik haru ülemaailmsest liikumisest Climate Save Movement, korraldas sõbrapäeval protestiaktsiooni Tallinnas, Brasiilia saatkonna ees.

Ürituse eesmärgiks oli juhtida tähelepanu Brasiilia terrirootiumil asuvate Amazoonase vihmametsade olukorrale, kus toimub järjest suurenev metsade raie ja elupaikade hävitamine eesmärgiga teha ruumi lihaloomadele sööda kasvatamiseks. Tegevusele aitab kaasa uue Brasiilia presidendi, 1. jaanuaril ametisse astunud Jair Bolsonaro poolt elluviidav keskkonnavastane poliitika.

Ürituse korraldajad on arvamusel:

"Kui planeedi kopsud surevad, lõpetab ka süda töötamise. Terve maailma veganiks hakkamise korral oleks meil hea võimalus päästa Amazonase vihmametsad ja ka teised olulised looduskeskkonnad. Praegusel hetkel on loomapõllumajandus vastutav 91% vihmametsade raadamise eest, et kasvatada loomadele sööta. Vabastades selle alla jääva maa, oleks meil võimalus taastada metsad ja sinna kuuluv loodus."

Kohale tulnuid oli umbes 50.  Pärast kõnede kuulamist siirdusid aktivistid Brasiilia saatkonda, kus külalised võttis vastu Brasiilia suursaadik Eestis, T.E hr Roberto Colin, kes andis põhjaliku ülevaate vihmametsadesse suhtumise ajaloost ja tänapäevastest suundumistest, ka isiklikest arvamustest ja suhtumisest veganlusse. Kohtumine kulges sõbralikus meeleolus. Saadikule anti üle petitsioon, mis on suunatud Brasiilia presidendile. 

Samaaegselt toimus sarnane aktsioon 25 linnas üle kogu maailma.

Mustamäel kohatud hübriidpardid (16)
25. jaanuar 2019

Hiljuti ilmus Delfis lugu, kus kirjeldati Vääna-Jõesuu lähedal nähti koos tavalist värvi partidega ringi liikumas ka tumedat värvi sulestikuga parti. Koidula Kliimann on vaadelnud Tallinnas Mustamäel Lepistiku ja Parditiigi tiikides ujuvate partide välimusele. Sellised vulestiku värvi erisused ei olegi nii haruldased, kui arvatakse. Vaata galeriist, kuidas lugu nende partide sulestikuga on ja võrdle, milline on partide välimus teie kodukohas?

Naiste Marss 2019 (42)
21. jaanuar 2019

Selle aasta 19. jaanuaril kogunesid sajad naised Viru väravate juurde, et läbi viia Naiste marss. See Ameerika Ühendriikidest alguse saanud demonstratsiooni vorm kutsub üles juhtima tähelepanu naistevastasele vägivallale ja nõrgemale positsioonile ühiskonnas. Lisaks üritust korraldanud vabatahlike naiste grupile liitus marsiga paljude poliitiliste jõudude esindajaid. Valimiste aeg ja püüded saada pildile tekitasid korraldajates hirmu provokatsioonide ees. Kohati reageeriti üle.
Naiste marss kulges ladusalt Viru Väravate juurest üle Raekoja platsi Balti jaama taga asuva Sveta baari juurde.
Marssivad naised kohtasid möödakäijate poolt positiivset vastuvõttu, mida aga ei teinud üksüheselt ajakirjandus.
Vaata Bioneer.ee galeriist parimaid pilte naiste marsist.

Roheliste erakond avalikustas Riigikogu valimiste kandidaadid (34)
19. jaanuar 2019

Roheliste erakond kutsus kõiki huvilisi kokku Piip ja Tuut mängumajja. Teatraalses keskkonnas esitleti erakonna peamisi valimislubadusi ja tähtsamaid kandidaate. Üllatusena tuli Anu Saagimi liitumine Roheliste erakonnaga. Kandvatest lubadustest esitas Aleksander Laane suuna võtmist 32-tunnilisele töönädalale. Esitluse lõpus tulid kohale inimesed loomakostüümides ja Tõnu Trubetsky, kes ka Roheliste nimekirjas Nõmme ja Mustamäe piirkonnas kandideerimas on.