Sel nädalal lastakse üle maailma taevasse tuhandeid ise disainitud ja kaameratega varustatud aeroloogilisi õhupalle, mis lubavad Maad vaadata linnulennult. Esimest korda osalevad globaalsel õhupalliväljakutsel ka eestlased. Tartu ülikooli meeskond laseb oma õhupalli lendu 24. aprillil, avades sellega füüsika instituudi katusel asuva uue ilmajaama.

TÜ meteoroloogia ja klimatoloogia dotsendi Piia Posti sõnul osaleb Tartu ülikooli meeskond Ilmapall õhupalliväljakutses sooviga tutvustada kooliõpilastele meteoroloogiat.

„Oleme aktsiooni kaasanud nii üliõpilasi, kooliõpilasi kui ka füüsika instituudi töötajaid. Nii valmistavadki palli üleslaskmise ette just üliõpilased, aga õhku saadavad kooliõpilased, kes siis ka jälgivad õhupallilt tulevaid andmeid ning analüüsivad neid hiljem,“ rääkis Post väljakutse hariduslikust poolest.

Õhupall soovitakse lennutada 25–30 km kõrgusele, mis on TÜ koolifüüsika keskuse füüsika didaktika assistendi Kristel Uiboupini sõnul tavaline selliste pallide lennukõrgus. „Pärast taevasse laskmist ja silmapiirilt kadumist me kahjuks rohkem palli ei näe. Ilmaennustus näitab, et selle palli jäänuseid koos instrumentidega pole väga tõenäoline pärast kätte saada,“ tõdes Uiboupin, sest allakukkumiskoht on kuskil Peipsi taga.

„Me ei saa aga ka paremat aega ootama jääda, sest väljakutse on vaid piiratud ajavahemikul. Aga seegi näitab, kui muutlik meie atmosfäär tegelikult on ja kuidas selle kohta enam andmeid täpsema ilmaennustuse seisukohast tarvis oleks,“ lisas ta.

Aktsiooniga avatakse TÜ füüsika instituudi uus ilmajaam. Esimesed instrumendid, mille andmed jõudsid ka internetti, paigaldas füüsika instituudi aerosoolifüüsika teadur Sander Mirme 1999. aasta lõpus Tähe 4, endise füüsikahoone katusele. Nüüdseks on 15 aasta jooksul andureid korduvalt vahetatud, sest esialgsed olid väga odavad ning mitte mõeldud välitingimustesse.

„Seoses instituudi uude majja kolimisega saime aga täiesti uued, professionaalsed andurid. Need on samas täpsusklassis, mida kasutatakse ka ilmateenistuses,“ sõnas Mirme.

„Loodame vaid, et selle klassi andurid on oluliselt töökindlamad. Näiteks on tuulemõõtjal ja sadememõõtjal soojendus, mis tagab nende täpse automaatse mõõtmise ka madalate temperatuuride korral. Sellised täiendused instrumentidel annavad nende hinnale palju juurde. Nõnda ongi meie praegune instrumentaarium umbes 100 korda kallim, kui esialgne. Eriti hea meel on meil täpse sademeanduri ning kiirgusanduri üle,“ ütles Mirme.

Kõigile huvilistele on füüsika instituudi ilmajaam avatud aadressil meteo.physic.ut.ee.

Maailma ülikoolides, kus tegeletakse keskkonnamõõtmisega, on üpris tavaline, et omatakse ilmajaama, sest meteoandmed on vajalikuks taustainfoks paljudele teistele uuringutele.

„Meiegi kasutame neid andmeid aerosoolimõõtmiste taustinfona. Aga samuti on jaam kasutuses meil meteoroloogia praktikumis võrdlusandmete saamiseks. Arvutijuhitavate mõõtmiste õppeaines on tudengid teinud iseseisvaid töid, et ühendada eri andureid jaamaga,“ kirjeldas meteoroloogia ja klimatoloogia dotsent Piia Post.

24. aprillil kell 14 kogunetakse avamiseks ja sõnavõttudeks Physicumi (Ravila 14c) katusel, et kell 14.30 lasta õhku õhupall ja jälgida seda katuselt ja ekraanilt. Pärast seda on kõik huvilised oodatud majaekskursioonile.

Globaalses õhupalliväljakutses osalemine ja uue ilmajaama avamine on sündmused TÜ ilmade observatooriumi 150. aastapäeva tähistamise programmist. Õhupalliväljakutses osalemist toetab Eesti füüsika selts.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta