Kolmapäevast reedeni toimub Põhja- ja Baltimaade meteoroloogiateenistuste (NORDMET) direktorite töökohtumine, mis esmakordselt leiab aset Eestis. Kohtumise toimumine vahetult pärast Eesti Vabariigi taasiseseisvumise tähistamist on igati kohane kokkusattumus, oli ju 1991. aasta märgiline ka meie ilmateenistuse ajaloos – avanesid uued tingimused ja võimalused ning piiriülene koostöö sai täiesti uue tähenduse. Nii ulatub ka Põhja- ja Baltimaade meteoroloogiaalane koostöö tagasi 1993. aastasse.

NORDMET tähistab infrastruktuuri alast koostööd, mille eesmärgiks on meteoroloogilisi vaatlusi, infohaldust, toodete ja teenuste arendust ning koolitusi puudutava ressursi jagamine parema kuluefektiivsuse saavutamiseks. Koos tegutsemine tagab paremad võimalused tänapäevaste tehnoloogiliste lahenduste kiiremaks kasutuselevõtuks ning muutuvas ühiskonnas kohanemiseks.

Olulisemad NORDMET koostööst välja kasvanud projektid ning ka seekordsed aruteluteemad on Põhjamaade lennumeteoroloogiateenuse osutajate konsortsium (NAMCON) ja ühise numbrilise ilmaennustuskeskkonna loomise projekt (United Weather Centres, UWC).  NAMCON koostöö peamiseks eesmärgiks on harmoniseerida ja tõsta piirkonnas osutatava lennumeteoroloogiateenuse kvaliteeti. UWC eesmärk on asuda ühise keskkonna toel pakkuma kõrgekvaliteedilist lühiajalist ilmaennustust.

„Ilm ja looduskeskkond on inimese elukvaliteedi ja riigi majanduse otsene ja üha suureneva kaaluga mõjutaja.“ Sõnab Keskkonnaagentuuri direktor ja kolleegide võõrustaja Taimar Ala. „Inimeste hoiatamine nende turvalisuse tagamiseks aina ekstreemsemaks muutuvates ilmastikutingimustes on kõikide meteoroloogiateenistuste igapäevatöö ning ühine eesmärk.“

NORDMET koostöös osalevad Keskonnaagentuur, Taani Meteoroloogia Instituut, Norra Meteoroloogia Instituut, Rootsi Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut, Soome Meteoroloogia Instituut, Islandi Meteoroloogiateenistus, Läti Keskkonna, Geoloogia ja Meteoroloogia Keskus ning Leedu Hüdrometeoroloogia Teenistus.

Ühise numbrilise ilmaennustuskeskkonna loomise projektis (UWC) löövad lisaks kaasa veel Hollandi Kuninglik Meteoroloogia Instituut ning Iirimaa Meteoroloogiateenistus. Lisaks põhjapoolsetele riikidele on selle projekti osas suurt huvi üles näidanud ka lõunanaabrid. Nii on, esialgu küll vaatlejana, juba kaasatud Hispaania Riiklik Meteoroloogiaagentuur.

Heaks tavaks on saanud NORDMET kohtumisjärgse ühispöördumise koostamine avalikkusele. Pidades silmas, et ekstreemsed ilmastikunähtused on muutunud üheks suuremaks ohuks nii inimestele kui meid ümbritsevale keskkonnale, keskendub sellele ka pöördumine. Arutatakse, millise rolli peaksid selles kontekstis etendama rahvuslikud meteoroloogiateenistused.

Erakorralised olukorrad on kujunenud nii maailmas kui Põhjamaades paratamatuseks, puudutades meid viimastel aastatel kõiki. On siis nendeks ülipikad ja soojad suved, aastaaegade nihkumine, rekordilised temperatuuritõusud, sademed või hoopis nende puudumine. Viimane Valitsustevahelise Kliimamuutuste Paneeli (IPCC) raport toob veel eraldi välja maakasutusega seotud probleemid – kõrbestumine, toiduks haritava maa vähenemine, kahjustatud ökosüsteemid.

Kõige värskem näide katastroofini viivast kombinatsioonist on kõrge temperatuuri, tugeva tuule ja kuivuse koosmõju, mis Kanaaridel ulatuslike metsatulekahjude ohjamist takistavad.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta