Liustikud Alpides sulavad. Looduskatastroofide sagedus ja ulatus kasvab. Jäämass poolustel järjest kahaneb. Kliima on soojenemas ning selle mõju nii inimkonnale kui ka maailma majandusele järjest olulisem. Arvame, et sellega kaasneb ka investeerimisvõimalusi, seetõttu võtsime ette põhjaliku töö ning tutvustame teile sellealaseid võimalusi pikemas lugudeseerias.

Viimastel aastatel on järjest enam tähelepanu hakanud koonduma globaalsetele keskkonnatrendidele. Kliimasoojenemine, fossiilsete energiavarude piiratus, üleüldine keskkonnasaaste ning puhta vee kättesaadavus on vaid mõned suuremad peavoolud, mille alla mahub veel terve hulk alateemasid. Millised võiksid aga olla võimalikud kasvuvaldkonnad, mis aastate pärast on olulisel kohal kogu planeedi turvalise elupaiga tagamisel ning kas ja kuidas võiks investor nimetatud trendidest osas saada?

Sissejuhatus

Maailma turgudel on viimane aasta toonud üsna tugeva languse väga suures osas varaklassides ning paljude investorite otsingud käivad suunal „Kuhu liigub raha ehk milline on järgmine suur trend?” Meie arvame, et üks nendest suurtest trendidest võibki just olla kliimamuutustega kaasnev investeerimine. See sektor on investeerimise mõttes veel üsna varajases faasis, kuid selles võibki peituda võimalus. Kui liustikuid Alpides ja jää poolustel järjest kiiremini sulab ja on igapäevaselt massimeedia tähelepanu keskpunktis, on investeerimiseks ehk juba hilja.

Oleme Tark Investori meeskonnaga põhjalikult  uurinud keskkonnateemalist investeerimisvaldkonda  ning alates tänasest toome kaevamistöö tulemused ka tarkinvestor.ee lugejateni. Kuna tegemist on mahuka ning mitmeid valdkondi ühendava käsitlusega, on teemaga seotuid ettevõtteid vägagi palju. Kuid on mitmeid põhjuseid, mis valikusõela tihedana hoidsid. Järgneva paari nädala jooksul toomegi vastavas lugudeseerias välja selle, mis silma jäi ning millised võiksid olla investeerimisvõimalused nimetatud trendidesse.

Keskkonnatrendid

Kui inimkonna varasematel  arenguperioodidel oli loodusressursside ohverdamine ühiskonna heaolu nimel loomulik ja iseenesestmõistetav, siis kaasaegses ühiskonnas mängib järjest suuremat rolli tähelepanu pööramine keskkonna tasakaalule. Kas tähelepanu jagub piisaval tasemel või ei, on kindlasti jätkuvate vaidluste teema. Samuti on jätkuvalt arutelude teemaks,  milline on inimese osa maakera kliima muutumisel ning millised võiksid olla kõige efektiivsemad meetmed võimalike kliimamuutuste ärahoidmiseks või leevendamiseks.

Siiski on nii teadlaste kui muude ekspertide hulgas üha suurenemas konsensus, et globaalne kliimasoojenemine on ilmne ja jätkuv ning viimaste kümnendite soojenemise puhul on suure tõenäosusega inimtegevus mängimas olulist rolli. Üha enam on ka põhjust rääkida keskkonnatrendide kahjulikust mõjust inimeste heaolule. Täna on keeruline luua ühest vahendit, mis hoiaks maailma tulevaste põlvede jaoks elamisväärsena. Küll aga võib uskuda, et jõupingutused olukorra parandamiseks nii valitsus- kui eratasandil on alles hoogu kogumas.

Viimase saja aasta jooksul kuni aastani 2005 on keskmine temperatuur maapinnal  tõusnud 0,74 +/- 0,18°C. Rahvusvahelise kliimamuutuste töörühm IPCC (Intergovernmental Panel on Climate Change) väidab, et suur osa sellest on tingitud inimtekkeliste kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni kasvust atmosfääris. Kuigi paljudele IPCC seisukohtadele leidub mitmeid vastaseid, on valdav enamus teemaga seotud teadusringkondi IPCC põhiseisukohti tunnustanud. IPCC poolt summeeritud erinevate kliimamudelite järgi on mitmete erinevate stsenaariumite korral tõenäoline, et käesoleva sajandi jooksul võib keskmine temperatuur soojeneda 1,1 – 6,4°C võrra.

Kui üks põhilisi teaduslikke lahkarvamusi puudutab just soojenemise edasist võimalikku ulatust, siis tänane reaalsus on see, et kliima soojenemine on juba praegu näitamas tõsiseid tagajärgi. Selgelt on ilmnemas liustike ning polaaralade sulamine, sellest tulenev ookeanide veetaseme ning temperatuuri tõus, muutused sademete trendides (üleujutused, põuad) ja tuule käitumises (intensiivsemad troopilised tsüklonid) ning äärmuslike ilmastikunähtuste kasv üleüldiselt. Lisaks on eelnevast tulenevalt ilmnemas rida kaudseid mõjusid, kus olulisemate hulgas on põllumajandusliku saagikuse muutused ning muutused taime- ja loomaliikide levikus ning arvukuses.

Kliimamuutuste vastu võitlemine ning keskkonna trendidega arvestamine on kahtlemata kulukas. Samas on selge, et viivitamine või probleemide ignoreerimine on kindlasti oluliselt kulukam (Stern Review jt.).   Nordhausi ja Boyeri kliimamudel RICE (Regional Integrated Model of Climate and the Economy) sedatab, et kliima soojenemine 2,5°C võrra tooks kaasa täeindavaid lisakulusid 1,5 % ulatuses globaalsest SKP-st. Kliimamuutuste mõjud varieeruvad piirkonniti oluliselt. Võimalik majanduslik kahju ja kulu sõltub samuti riikide elatustasemest. RICE mudeli järgi oleksid suurimad kannatajad peamiselt arenevad riigid. Kuid oluline on negatiivne mõju on ka OECD riikide jaoks.

Kindlasti on olemas hulk hinnanguid ja uurimusi, mis eeltoodud prognoosidest erinevad, kuid suurusjärk peaks andma ettekujutuse mastaapidest, mis keskkonnatrendide reguleerimise vajadustega seonduvad. Neil, kes kahtlevad inimkonna tegevuse juhtrollis kliimamuutuste kujunemisel, tasub meenutada tõsiasja, et globaalne tähelepanu keskkonnaprobleemidele ning nende vastu võitlemine on juba tänaseks tekitanud võimsaid nõudlustrende.  Investori ülesanne ning võimalus on neid trende märgata ja püüda neist osa saada.

Võimalikud investeerimissuunad

Oleme erinevaid keskkonnaga seonduvaid investeerimisvõimalusi koondades teinud jaotuse, mille kohaselt käsitleme eraldi suundadena:

1)  Kliima soojenemine ja kasvuhoonegaasid;
2)  Vesi ja veeressursid;
3)  Puhas energia

Siia juurde saaks tuua veel täiendavaid teemasid, mis vähem või rohkem valdkonnaga seotud, kuid oleme võtnud nõuks keskenduda eelkõige ülalnimetatuile, kuna peame investori jaoks neid kõige olulisemateks. Ka valitud kolme suuna lõikes on keskkonnatrendidega kokkupuutuvate ettevõtete spekter vägagi ulatuslik. Selle tingib muuhulgas asjaolu, et paljude ettevõtete jaoks on kliima- ja muude keskkonnaprobleemidega tegelemine üheks kõrvaltegevusharuks. See on omakorda probleemiks – kui soovid panustada just kliimaga seotud muudatuste peale, siis muud tegevusharud hajutavad seda võimalust.

Kõigi kolme suuna puhul võib kliimasoojenemist pidada läbivaks teemaks ehk vähemal või rohkemal määral haakub see nii vee- kui energiaprobleemidega. Vaatamegi veidi täpsemalt neid kolme eraldiseisvat gruppi ning võimalikke seonduvaid investeerimissuundi. Edaspidi käsitleme erinevaid teemasid lugudeseerias eraldi osadena, kus jõuame juba süviti nüanssides kaevamiseni.

1. Kliima soojenemine ja kasvuhoonegaasid

Kliima soojenemine viimastel aastakümnetel on leidnud kinnitust paljude uuringute poolt ning üheks peamiseks põhjuseks on sellele toodud kasvuhoonegaaside kuhjumine atmosfääris. Olgu siin tegemist inimese otsese süüga või mitte, fakt on see, et arenenud riikide tähelepanu ja püüdlused õhusaaste vähendamise suunas on loonud uued võimalused erinevaile ettevõtetele ning seeläbi ka investoritele. Olulisimateks suuremateks investeerimisvaldkondadeks õhusaaste vähendamisel on kauplemine heitmekogustega e. heitmekaubandus  (emissions trading) ning õhusaaste vähendamise infrastruktuuri ning seadmete pakkujad.

Heitmekaubandus loob ühelt poolt võimaluse heitmete tootjaile efektiivselt juhtida oma saastevähendamise investeeringuid. Teisalt on aga heitmekaubanduse ühe peamise reguleerimisobjekti – CO2 kvootide näol tegemist uue kauplemisinstrumendiga. Maailmas üha laiemat kandepinda koguvad kohustuslikud saastekvootide kauplemissüsteemid on ilmselt CO2 kauplemismahte kiirelt kasvatamas, seda kinnitab muuseas ka viimaste aastate praktika.

Surve regulatiivsete meetmete abil õhusaaste vähendamiseks on paljudele ettevõttele seadnud vältimatu kohustuse investeerida puhtamasse tootmisse. Olgu siin tegemist erinevate energiatootjate, või lihtsalt tööstusettevõtetega – õhusaaste vähendamiseks tehtavad kulutused erinevatele seadmetele ja infrastruktuurile on loomas võimalusi ettevõtetele, kes vastavaid lahendusi ja seadmeid pakuvad. Kui täna on see turg veel küllaltki killustunud ja leidub vähe spetsialiseerunud ning edukaid ettevõtteid, siis kahtlemata on investeerimisvajadus heitmete vähendamiseks kiirelt kasvamas. Usume, et see paneb tugeva aluse vastavale nõudlustrendile.

2. Vesi ja veeressursid

Kui muude loodusressursside kõrval võib tunduda, et maailma veevarud on ammendamatud, siis puhta vee varude kohta seda kindlasti öelda ei saa. Meid ümbritsevatele puhta vee varudele on otseselt või kaudselt väga tugevat mõju avaldamas kliimaga seonduvad tegurid. Sagenevad looduskatastroofid, muutused sademete hulgas, üleujutused ning põuad, on saamas üha teravamaks probleemiks, mida suure tõenäosusega võib olulisel määral seostada just kliimamuutusega. Veeressursside kättesaadavusele on negatiivset mõju avaldamas ka rahvastiku kiire juurdekasv paljudes arenevates riikides.

Samuti on arenevate riikide  kiirest arengust tingitud vee tööstusliku kasutamise ulatuslik kasv ning sellest tulenev veevarude saaste. Siin on “heaks” näiteks just Hiina – majanduskasv riigis on küll jätkuvalt kiire, kuid keskkonnaga seonduvatele probleemidele ei kulutata veel piisavalt tähelepanu. See on tekitanud kohati väga tugeva saastamise ning puhta vee nappuse. Seda ratast kiiresti tagasi pöörata on  ilmselt võimatu.
 
Vee nõudluse kasv tööstuses, põllumajanduses või joogiveena on mitmete majanduslike tegevusharude aluseks. Nii on üha enam tähtsust kogumas vee magestamine (desalination) piirkondades, kus mageveevarud on napid. Lisaks on olulisteks veega seonduvaks valdkondadeks vee puhastusseadmed ja infrastruktuur ning veeteenused. Usume, et suurenev tähelepanu keskkonna teemadele ning arenevate riikide kiire kasv on ka erinevaid veega seonduvaid arenguid järgnevate aastate jooksul väga soodsalt mõjutamas. Seepärast usume, et ettevõtted, kel valdkonnas tugev positsioon, võiks pakkuda investorile head võimalust pikaajalisest trendist osa saamisel.

3. Puhas energia

Fossiilsete energiaallikate  (nafta, maagaas, kivisüsi, põlevkivi jt.) võimalikust mõjust kliima soojenemisele on räägitud juba aastaid. Viimasel ajal kiirelt kallinenud energiahindade toel on lisaks heitmeprobleemidele energia aruteludes lisandunud ka fossiilsete energiaallikate piiratuse küsimus. Kolmanda olulise momendina on energia puhul hiljutised geopoliitilised sündmused suurendanud arenenud riikide vajadust energeetilise sõltumatuse suurendamiseks. Seega on üha rohkem põhjust rääkida võimalikest alternatiividest energiamajanduses. Termin “puhas energia” on mõnevõrra laiem käsitlus, mille keskmes on üleüldine keskkonnasõbralik energiatootmine. Lisaks tavapärastele alternatiivenergia võimalustele nagu päikese-, vee- või tuuleenergia, sisaldab puhta energia kontseptsioon ka väheste heitkogustega energiatootmist fossiilsete kütuste abil.

Puhta energiaga seonduvatest investeerimisvõimalustest on juba mitmeid aastaid kiiret arengut näidanud päikeseenergia seadmete tootjad, veidi vähem on ennast märku andnud tuule ja muude looduslike alternatiividega seonduvad valdkonnad. Kombineerides fossiilsete energiavarude piiratuse vajadusega suurendada oluliste riikide (USA jne.) energeetilist sõltumatust ning lisades siia veel surve heitkoguste vähendamiseks, saame väga tugeva fundamentaalse aluse puhta energia valdkonna arenguteks. Ja kuigi viimastel aastatel on liikumised sektoris olnud vägagi volatiilsed ning ilmselt ei ole ka lähiajal oodata selles osas muutusi, usume, et lähiaastate lõikes on tegemist ühe suurimat kasvupotentsiaali omava sektoriga.

Kokkuvõte

Inimese elukvaliteeti üle kogu maailma mõjutavad muuhulgas mitmesugused keskkonnatrendid. Suurenev globaalne vajadus erinevate keskkonnaga seonduvate probleemide lahendamiseks on üha enam survestamas arenenud riike. Teatud mõttes on kliima  nagu haigus – tihti  ei viitsita  arsti juurde minna enne kui tervis juba tugevalt olemist segab. Seega muutub ka kliima puhul teema üha akutaalsemaks, kuna kliimamuutused puudutavad üha suuremat hulka inimesi.

Juba lähiaastatel on vajadus märkimisväärselt suurendada investeeringuid heaolu säilitamise ja kasvu tagamiseks. Mitmesugused meetmed ja arengud nii rahvusvaheliselt valitsuste tasandil kui ka eratasandil annavad põhjust oodata, et vastavad kulutused on oluliselt suurenemas. Investeerimisvõimalusi tekib aga alati seal, kuhu liiguvad suured rahavood. Seetõttu on põhjust uskuda, et keskkonnaga seonduvad trendid kujunevad nii lähiaastatel kui ka edaspidi investeerimise seisukohalt võimalusterohketeks.

Usume, et pikaajalise vaatega investori jaoks väärib selliste trendide jälgimine kindlasti tähelepanu. Paljud teemaga seonduvad tegevusharud ja võimalikud valdkonnad on täna üsna varases arengujärgus. Mis omakorda teeb  võitjate leidmise ning neile panustamise keeruliseks. Sellises olukorras on üheks väheseks mõistlikuks võimaluseks hajutada panused mitmete erinevate suundade ning ettevõtete vahel. Seetõttu võtsimegi ette põhjaliku lugudeseeria kirjutamise - nii aitame investoril suure hulga eeltööd ära teha. Lugudeseeria järgnevates osades käsitleme ülaltoodud erinevaid valdkondi lähemalt ning esitame ka võimalikud investeerimisideed.

Vaata ka:
Keskkonnatrendid I: Investeerimine keskkonnatrendidesse
Keskkonnatrendid II: Heitmekaubandus
Keskkonnatrendid III: Heitgaaside vähendamine. Infrastruktuur ja lahendused
Keskkonnatrendid IV: Puhas energia I
Keskkonnatrendid V: Puhas energia II
Keskkonnatrendid VI: Vesi ja veeressursid
Keskkonnatrendid VII: Olukorrast päikeseenergia sektoris
Keskkonnatrendid VIII: Ideid investeerimiseks

Foto: minnesotagal.files.wordpress.com

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta