Eile toimus Hundipea sadamas Veeteede Ameti uue hüdrograafialaeva Jakob Prei teenistussenimetamise tseremoonia.

Laeva ehitas Saksa laevaehitustehas Abeking & Rasmussen ning selle maksumus on14 085 000 eurot. Laeva ehitati ajavahemikus 2009. a oktoobrist kuni 2012. a aprillini. Projekti rahastati täies ulatuses Euroopa Regionaalarengu Fondist.

Laev hakkab tegema hüdrograafilisi avamere mõõdistustöid, vajaduse korral ka mereuuringuid ja osalema merepäästeoperatsioonidel. „Uus mõõdistuslaev Jakob Prei võimaldab täita HELCOMi nõuet mõõdistada Eesti vetes paiknevad rahvusvahelised laevateed ja olulisemate sadamate sissesõiduteed Rahvusvahelise Hüdrograafiaorganisatsiooni standardi S-44 kõrgeimate soovituste kohaselt, et tagada Soome lahel ja Läänemere põhjaosas ohutu laevaliiklus,“ lisas Maide.

Läänemere Hüdrograafiakomisjonile antud tähtaeg HELCOMi kohustuse täitmise osas on 2018. aasta. Projekti elluviimisel täidetakse kohustus hiljemalt aastal 2015 ning kogu Eesti avameri mõõdistatakse aastaks 2029.

Vastvalminud hüdrograafialaev Jakob Prei on SWATH-tüüpi (inglise keeles Small Waterplane Area Twin Hull) ujuklaev, mille põhikonstruktsioon on platvormikujuline ja seda kannavad veealused ujukid. Konstruktsiooni eeliseks on võimalikult väike veeliini pindala, mistõttu ei sõltu laev oluliselt lainetusest, lisandub ökonoomsus ja kiirusevõit. Ligilähedaste omaduste saavutamiseks peab katamaraani pikkus ületama ujuklaeva pikkust vähemalt 2,5 ja ühekerelise laeva pikkus vähemalt 4 korda. Ujuklaeva tehnoloogia on küll teistest tehnoloogiatest kallim, kuid kuna sellega tagatakse vajalik stabiilsus lühema kerepikkuse juures, siis on võrreldava stabiilsusega ujuklaeva maksumus ligikaudu võrdne katamaraaniga ning tunduvalt odavam ühekerelisest laevast. Väiksema laeva tõttu on aga aastased kogukulud oluliselt madalamad.

Hüdrograafialaev Jakob Prei valmis projekti "Meresõiduohutuse tõhustamine Eesti veeteedel (mõõdistuslaeva soetamine veeteede hüdrograafiliseks mõõdistamiseks)" raames Veeteede Ameti tellimusel. Laev on nime saanud Eesti hüdrograafiateenistuse ühe alusepanija kolonel Jakob Prei auks. 

Mis on hüdrograafia?

Hüdrograafia on hüdroloogia haru, mis uurib ja kirjeldab veekogusid (jõgesid, järvi, veehoidlaid, ookeane jne) ning nende osi.

Hüdrograafia arenes välja kaartide koostamisest ohutu laevasõidu jaoks. See on hüdrograafia olulisim rakendus tänapäevalgi. Hüdrograafia alla kuulub kõigi mere- ja jõelaevasõitu soodustavate ja takistavate asjaolude väljaselgitamine ja kaardistamine.

Hüdrograafilistele kaartidele kantakse laevavrakid, rifid, kaldaehitised, näiteks kaid, majakad ja nende tuled, meremärgid ja poid ning ranniku iseloomulikud tunnused. Hüdrograafia uurib ka tõusu ja mõõna ning veeseisu veekogudes eri aastaaegadel. Kuid hüdrograafia ei uuri vee koostist ega kvaliteeti, ka mitte kalastikku – need jäävad hüdroloogia teistele harudele.

Hüdrograafia on tihedalt seotud mitme teadusharuga, nagu geodeesia, topograafia, geoloogia, bioloogia, matemaatika jt.

Allikas: Vikipeedia

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta