Avalikkuse osalemine linnaplaneerimises on arenenud demokraatiates muutnud üldlevinud praktikaks. Ammu ei arutleta selle üle, kas kodanikke tuleks üldse planeerimisotsustesse kaasata, vaid millised on selleks sobivaimad meetodid ja vahendid vastavalt arutluse all olevale teemale ning kohalikule kontekstile. Käimasolev tervisekriis on vaieldamatult kiirendanud digitaalset üleminekut kaasava planeerimise taktikates..

Näiteks ei toimu avalikud arutelud enam linnaosavalitsustes, vaid neil saab osaleda läbi interneti, mis võimaldab inimestel kuulata või kaasa rääkida kõikjalt, kus on olemas toimiv võrguühendus. Siiski on "digitaalne" osalemine, nagu ka "traditsiooniline" osalemine, kahe otsaga asi, millel on oma teatud eelised ja puudused. Ühest küljest võimaldab see pandeemia ajal vältida kontakti võõrastega ning vähendada koosolekule minemiseks kuluvat aega. Teisest küljest suurendab “digitaalne” osalus veelgi ruumiliste kogukondade liikmete vahelist võõrandumist ja välistab tehniliselt vähemkogenud inimeste aruteludel osalemise.

Targa Linna Tippkeskuse GreenTwins (RoheliseKaksiku) pilootprojekt, mis käivitati 2021. aasta jaanuaris pandeemiaegse keerukuse ja ebakindluse tingimustes, püüab ühendada "digitaalse" ja "traditsioonilise" osalusmeetodi parimad küljed. Projekt on Tallinna ja Helsingi linna ja FinEst Targa Linna Tippkeskuse ühine algatus.

Pilootprojekti käigus luuakse puude ja haljasalade digikihistu Tallinna ja Helsinki linnade ehk digitaalsete kaksikute jaoks. Lahenduses on võimalik on kasutada erinevaid töövahendeid selle kihistuse kasutamiseks planeerimisprotsessides. Kogu GreenTwins'i pilootprojekti vältel on olnud oluline kaasata osalusprotsesside kujundamisse erinevaid sihtgruppe.

Oleme oma digitaalseid töövahendeid arendanud tihedas koostöös tulevaste kasutajatega: linnaplaneerijatega, kinnisvaraarendajatega, tavaliste linnakodanikega ja kodanikuaktivistidega, kes on planeerimisega seotud arutelude olulised osapooled. Taolised eesmärgipäraselt kavandatud kasutajauuringud heidavad valgust olulistele erinevate koosloome töövahendite kasutatavuse ja kasulikkuse aspektidele ning paljastavad erinevate huvigruppide osalemise või mitteosalemise motiivid.

Üks pilootprojekti peamisi tulemeid on Tallinna kaasamiskeskuse rajamine. Keskus on linnaruumi avanev näituse- ja koosloomeruum Tallinna kesklinnas aadressil Kaarli puiestee 1, Vabaduse Väljaku kõrval, mis on varustatud moodsaima visualiseerimistehnoloogiaga ning võimaldab seeläbi linnaplaneerimisprotsesse senisest ilmekamalt huvilisteni tuua. See avatakse 2023. aasta alguses, mil Tallinn on Euroopa Roheline pealinn. 

2022. aasta märtsi lõpus korraldasime kaasamiskeskuse tulevastes ruumides nädalase töötoa, et anda potentsiaalsetele kasutajatele võimaluse tutvuda keskuse tulevaste ruumidega. Töötoas said osalejad esmakordselt ise katsetada virtuaalreaalsusel ja linnamudelitel põhinevaid digitaalseid töövahendeid, mis põhinesid näidisobjektidel nii Tallinnast kui välismaalt.

Kuna nii ruum ise kui ka projekti GreenTwins raames välja töötatud digitaalsed töövahendid on alles arendusjärgus, andis see suurepärase võimaluse luua keskuse lõplikku kontseptsiooni üheskoos ruumi tegelike kasutajatega ning koguda tagasisidet digitööriistadele reaalses koosloome situatsioonis. 

Töötuba viidi läbi koostöös Stuttgardi andmetöötluskeskuse visualiseerimisspetsialisti Uwe Wössneri abiga, kes aitas läbi viia virtuaalreaalsuse töötubasid COVISE (Collaborative VIsualization and Simulation Environment) tarkvara ja katikprillide abil. Selle tehnoloogia abil sai uurida ja kogeda virtuaalreaalsuse keskkonda erinevate näidisjuhtumite varal, sõltuvalt osalejate huvist ja erialasest taustast. Näited ulatusid hoonete ja infrastruktuuri BIM-mudelitest kuni Tallinna vanalinna 3D-mudelini või uute elamurajoonideni Saksamaal. 

Teine digitaalne töövahend, mida esmakordselt laiemale avalikkusele tutvustati, oli Virtual Green Planner, mis on välja töötatud ruumiliste visandite koosloomeks ja võrdlemiseks. See võimaldab luua ja analüüsida digitaalseid kolmemõõtmelisi visandeid arendatavatest kruntidest või suurematest piirkondadest. Töötoas oli kasutajatele katsealaks valitud Rahvusooper Estonia hoone ja selle lähiümbrus. Lisaks said tulevase kaasamiskeskuse külastajad jätta digitaalsete küsimustike abil tagasisidet oma töötoa kogemuste kohta ja ettepanekuid kaasamiskeskuse tulevase väljanägemise ning sisu osas. 

Kolme päeva jooksul külastas kaasamiskeskuse töötuba umbes 100 inimest, kes osalesid ühel 12-st töötoa käigus korraldatud testsessioonist. Osalejate hulgas oli erineva taustaga inimesi (eksperdid, üliõpilased, teadlased ja kodanikud nii Eestist kui ka Soomest). Üheks töötoa eesmärgiks oli toetada kaasamiskeskuse valdkondade üleseid kasutusvõimalusi erinevaid ruumiotsuseid puudutavate arutelude pidamiseks.

Seetõttu oli rõõm näha osalemas spetsialiste Tallinna linna erinevatest ametitest, sealhulgas kahte abilinnapead, kes said isiklikult kogeda tulevase linna kaasamiskeskuse võimalusi ning leida võimalusi koostööks ja kaasamiskeskuse kasutamiseks viisil, mis soodustaks ruumiprobleemide lahendamisel valdkondade vahelist koostööd.

Tulevane kaasamiskeskus on juba praegu Tallinna linna poolt aktiivses kasutuses ja sündmusi toimub seal igal nädalal. Näiteks mais toimus kaasamiskeskuses Putukaväila installatsioonikonkursi auhinnatseremoonia. Järgmine suurem avalikkusele suunatud kaasamiskeskuse töötuba on planeeritud septembri algusesse. 

Töötoa jooksul koguti palju väärtuslikku tagasisidet keskuse ja seal kasutusel olevate töövahendite edasiseks arendamiseks.

Järgnevalt toome esile mõned peamised järeldused: 

Esiteks on füüsilises ruumis toimuvad töötoad väga olulised erinevate ruumiliste puudujääkide testimiseks ja tajumiseks nagu müraisolatsioon, ruumi mahutavus või nähtavus tänavalt. Kõiki neid töötoa käigus avaldunud probleeme saab nüüd kaasamiskeskuse lõpliku sisearhitektuurse lahenduse kavandamisel paremini arvesse võtta. 

Teiseks annab füüsiline töötuba võimaluse testida erinevate digitaalsete ja mittedigitaalsete töövahendite võimalikke kasutamisviise nii ekspertide kui kodanike vaatest. Digitaalsed demod võivad jääda veidi kaugeks ja kasutajate ootused ning hirmud töövahendite suhtes avalduvad füüsilises töötoas palju selgemalt.

Kuigi üldine töötoa kogemus oli positiivne ja enamik osalejatest pidas pakutud digitaalseid abivahendeid kasulikuks, nõuab nende töövahendite tegelik integreerimine ametlikku planeerimisprotsessi ja nende digitaalse sisu vormimine nii linnalt kui ka planeeringuid koostavatelt eraettevõtetelt lisakohustusi ja -jõupingutusi. 

Kolmandaks vajab kaasamiskeskus füüsilise ilme ja kuvandi arendamise kõrval ka sisulist ja programmilist kureerimist. Vastasel juhul ei paigutu kaasamiskeskuse tegevused ametlikku linna planeerimistegevustesse ning keskus ei pruugi avamisjärgselt leida aktiivset kasutust. Selleks on vajalik linna poolt järjepidevalt pühenduda kaasava planeerimiskultuuri arendamisele, et tagada kaasamiskeskuse pikaajaline jätkusuutlikkus.  

Kui soovite saada lisateavet FinEst GreenTwins pilootprojekti kohta, jälgige meid internetis. 

Artikkel on valminud Euroopa Liidu regionaalarengufondi ja Eesti Haridus- ja Teadusministeeriumi (grant nr. 2014-2020.4.01.20-0289) toetatud projekti Green Digital Twins for Tallinn and Helsinki raames. 

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta