Vabariigi Valitsus kiitis heaks Haavakannu looduskaitseala moodustamise. Muudeti juba kaitse all olnud loodusobjekti tüüpi: hoiualast ja kahest püsielupaigast moodustati looduskaitseala ja kehtestati kaitse-eeskiri.
- Elurikkus ja looduskaitse
- 16. detsember 2018
- Foto: Punane tolmpea. Cephalanthera rubra. Pixabay
„Muudatus oli vajalik, et tagada Haavakannu loodusalal olevate väärtuste, eelkõige metsakoosluste ja kaitsealuste liikide terviklik kaitse,“ selgitas keskkonnaminister Siim Kiisler. „Umbes 85% Haavakannu looduskaitsealast on kaetud metsaga, millest üle 96% on laanemetsad. Nende täiendav range kaitse alla võtmine on vajalik ka seetõttu, et täita nii looduskaitse kui ka metsanduse arengukavade aastani 2020 seatud eesmärke: et meil oleks range kaitse all enam erinevat tüüpi metsi.“
Kaitsealal kaitstakse haruldasi metsa- ja niidukooslusi, kaitsealuseid taimeliike ja metsist. Laanemetsade kaitseks arvatakse lisaks senisele Haavakannu hoiualale ja püsielupaikadele kaitse alla loodusalaga piirnev riigimets. Selle tõttu suureneb kaitsealuse maa pindala võrreldes varem kaitse all olnud alaga 699,7 hektari võrra.
Kaitsealal kaitstakse loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpe: kuivasid niite lubjarikkal mullal, liigirikkaid niite lubjavaesel mullal, puisniite, vanu loodusmetsi, vanu laialehiseid metsi ja rohunditerikkaid kuusikuid.
Taimeliikidest kaitstakse loodusdirektiivi II lisas nimetatud kaunist kuldkinga (Cypripedium calceolus) ning direktiivis käsitlemata liikidest rohekat õõskeelt (Coeloglossum viride), punast tolmpead (Cephalanthera rubra) ja harilikku kopsusamblikku (Lobaria pulmonaria).
Kaitse-eeskirjaga on inimestel lubatud kogu kaitseala viibida ning korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi, v.a Raeküla sihtkaitsevööndis väljaspool teid 1. veebruarist 30. juunini. Jahipidamine kaitseala ei sea ohtu ulukipopulatsioone, mistõttu on see kaitsealal lubatud, v.a Raeküla sihtkaitsevööndis 1. veebruarist 31. augustini. Liikumispiirang ja jahipidamise ajaline piirang on vajalikud, et vältida metsise häirimist mängu ja pesitsemise ajal.
Kaitseala asub Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas Aruküla, Kannastiku ja Veadla külas ning Väike-Maarja vallas Eipri ja Raeküla külas. Haavakannu looduskaitseala pindala on 1912,5 hektarit.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta