Keskkonnaministeerium andis Keskkonnaametile ülesande analüüsida Hiiumaa rahvuspargi loomise ideed. See ei tähenda veel, et kaitseala loomine oleks otsustatud ja kõik raied  automaatselt 28 kuuks peatatud. Keskkonnaamet vaatab üle alates 8. juunist ja hiljem esitatud taotlused ning lähtuvalt selle mõjust kaitseväärtustele kas peatab tegevuse või lubab selle.

8. juunil tegi  Eestimaa Looduse Fond ettepaneku moodustada Hiiumaa rahvuspark, millega võiks looduskaitse alla võtta üle 18 tuhande hektari riigimetsa, peamiselt Kõrgessaare osavallas. Ettepaneku kohaselt tuleks kaitse alla võtta riigimets, mis ühendaks suurema osa Hiiumaal praegugi kaitstavatest aladest, hoiualadest, kaitsealuste liikide püsielupaikadest ja riigimetsas asuvatest vääriselupaikadest. 

Keskkonnaministeerium otsustas ettepaneku töösse võtta ja edastada Keskkonnaametile edasiseks menetluseks, kuid ühtlasi andis Eestimaa Looduse Fondile teada, et soovib ettepaneku osas andmete täpsustamist ja täiendavaid selgitusi. Eestimaa Looduse Fondilt soovitakse täpsustusi kahe kuu jooksul.      

Keskkonnaameti peadirektori asetäitja Leelo Kukk selgitas, et nüüd on ameti ülesanne hinnata võimaliku tulevase rahvuspargi kaitse alla võtmise põhjendatust ning kavandatavate piirangute otstarbekust. “Hiiumaal on kahtlemata loodusväärtusi, mida tuleb kaitsta ja mida juba praegu ligi 24 tuhandel hektaril kaitstakse. Kas Eestimaa Looduse Fondi ettepanek rahvuspargi loomiseks on vajalik ja põhjendatud,  tulebki Keskkonnaametil nüüd põhjalikult läbi kaaluda,” ütles Leelo Kukk. 

“Kui kaua analüüsi etapp aega võtab, ei ole praegu veel võimalik kindlalt öelda, kuid tegu pole mitte paari kuu vaid pigem paari aasta pikkuse protsessiga,” lisas Keskkonnaameti eluslooduse valdkonna juht.

Keskkonnaametis valminud hinnangut tutvustatakse ka avalikkusele. Keskkonnaamet annab meedia kaudu teada, mis ajaks, kellele ja millisel viisil saab oma ettepanekuid ja arvamusi saata.

Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna juhataja Taimo Aasma selgitas, et rahvuspargi moodustamise alustamise või sellest  keeldumise otsuse langetab keskkonnaminister eksperthinnangu ja sellele laekunud arvamuste põhjal.

„Kui rahvuspargi moodustamine algatatakse, siis on vaja heakskiitu ka riigikogult, sest uue rahvuspargi loomine eeldab looduskaitseseaduse muutmist,“ ütles Aasma.  

Looduskaitseseadusest tulenevalt tekib pärast kaitse alla võtmise ettepaneku tegemist Keskkonnaametil õigus peatada 28 kuuks kõigi lubade menetlus, mis ala kaitse alla võtmist võiks kahjustada. 

Leelo Kuke kinnitusel vaadatakse üle alates 8. juunist esitatud metsateatised ning hinnatakse, kas nende rakendamine võib kahjustada tulevast kaitse-eesmärki ning lähtuvalt sellest kas tegevus peatatakse või lubatakse.

“Sarnane analüüs tehakse kõigile uutele teatistele.  Kui kavandatud raie ei lähe ettepanekus tooduga vastuollu, siis saab Keskkonnaamet raie lubada ka ettepaneku menetlemise ajal, ” ütles Kukk. 

Keskkonnaamet peatab seega uue metsateatise menetlemise üksnes siis, kui kavandatud raie võib kahjustada ettepanekus esitatud kaitse-eesmärke. Enne 8. juunit 2022 esitatud metsateatiste alusel lubatud raied võib lõpule viia. 

Kui rahvuspargi loomise ettepanek teoks saaks siis kasvaks Hiiumaal kõigi kaitstavate alade pindala 40 protsendini kogu saare pindalast. Praegu on Hiiumaal kaitse all ligi 20% pindalast. Kõige suurema looduskaitse aluse maa osakaaluga maakond on praegu Läänemaa, kus kaitse all on ligi 29% pindalast.

Rahvuspargi moodustamise idee kohta saab lähemalt lugeda veebilehel hiiurahvuspark.ee. 

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta