Keskkonnaamet lubab aprillis Jõgeva-, Tartu- ja Ida-Virumaa kindlaksmääratud põldudel hanede ja laglede kontrollitud küttimist, et uurida erinevate heidutusmeetmete mõju.
- Elurikkus ja looduskaitse
- 3. aprill 2019
- Foto: Pixabay, CC Public Domain
Kevadel rändavad haned ja lagled Euroopa keskosas asuvatest talvituspaikadest läbi Eesti oma pesitsuskohtadesse Siberi tundraaladele. Kevadrändel peatub Eestis üle 100 000 valgepõsk-lagle ja üle 80 000 suur-laukhane, kes täiendavad siin oma energiavarusid nii looduslikel rohumaadel kui ka põllukultuuridel. Põldudel orast, rapsi ja külvatud teravilja süües tekitavad nad aga kahjusid põllupidajatele.
Kahjude vähendamiseks on linde püütud põldudelt eemale peletada ning suunata looduslikele rohumaadele. Selleks on kasutatud automaatseid heli- ja visuaalefekte tekitavaid vahendeid ning töödeldud põllukultuure linde peletavate ainetega. Paraku linnud harjuvad nende peletusviisidega ja meetmete tõhusus järk-järgult väheneb. Seetõttu uuritakse, kas jaht on efektiivsem heidutusmeede kui praegu kasutusel olevad meetmed.
„Seni pole Eestis kevadist jahti hanelistele praktiseeritud, küll aga on tehtud seda näiteks Rootsis, Taanis ja Saksamaal. Paraku on heidutusjahi mõju uuritud vähe ning pole selge, kas ja kui suures ulatuses on see tõhusam teistest heidutusviisidest. Sel aastal uurimegi väljavalitud maakondade kindlatel põldudel, milline on heidutusjahi mõju hanelistele. Jaht on lubatud üksnes vastava õiguse saanud isikutel, kes osalevad uuringus. Lisaks küttimisele rakendatakse ka muid heidutusmeetmeid, näiteks paugutamist, et võrrelda erinevate tegevuste mõju,“ lausus Aimar Rakko, Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja.
Küttida on lubatud viit liiki hanelisi: rabahani, suur-laukhani, hallhani, valgepõsk lagle ja kanada lagle. Ühes ööpäevas on ühelt põllult lubatud küttida kuni 10 lindu. Ette on antud ka kogu põllumassiivi kohta ühe kuu jooksul maksimaalselt küttida lubatud isendite arv. Uuringule kohaselt tuleb selles osalejatel esitada erinevaid andmeid heidutuse kohta, sh andmeid kütitud isendite liigi ja arvu kohta.
„Täname põllupidajaid ja jahimehi valmiduse eest projektis osaleda – ilma nende esitatud andmeteta ei oleks võimalik uuringut teostada,“ lisas Aimar Rakko.
Uuringu tellib Keskkonnaamet ja teostab OÜ Rewild. Tulemused võetakse kokku 2019. aasta lõpus.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
