Keskkonnaamet kutsub loomadele talvesööta varuvaid põllumehi üles oma tööde tegemisel tähelepanelikkusele ning loodusega arvestamisele.

Alanud on igasuvine heinategu. Samaaegselt põllumajandusloomadele sööda varumisega on paljudel rohumaadega seotud linnu- ja loomaliikidel poegade kasvamise aeg, mistõttu on suurenenud loomapoegade ja põllumajandustehnika kokkusattumise võimalused. Keskkonnaamet paneb põllumeestele südamele, et tööde tegemisel arvestataks heinamaadel ettetulevate loomadega.

„Eesti niidetavatel aladel pesitsevad mitmed üha haruldasemaks muutuvad linnuliigid, näiteks rukkirääk, suurkoovitaja ja nurmkana. Majandatavatele rohumaadele satuvad sageli ka metskitse- ja halljänese pojad. Maaharija peaks olema heinateol hoolikas ning soovitavalt niitma maa-ala servast-serva või keskelt-lahku meetodil. Selline tegutsemisviis võimaldab vähemalt osaliselt lindudel-loomadel masinate eest taanduda ning säästab seeläbi põllumajandusmaastikele eriomast elusloodust,“ juhtis tähelepanu Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi.

Samuti soovitab Keskkonnaamet valmistatud heina- ja silorullid rohumaadelt esimesel võimalusel eraldi piiritletud hoiukohtadesse kokku koondada. See vähendab hiljem hinnalisest loomasöödast huvituvate ulukite, näiteks karude ja hirvede, põhjustatud kahjusid loomapidajale.

„Eesti on väga rikas ja mitmekesine maa, kus looduslikud metsad ja sood vahelduvad põllumajandus- ja talumaastikuga. Elurikkuse hoidmise seisukohalt on väga olulised erinevad traditsiooniliselt majandatavad liigirikkad poollooduslikud kooslused nagu niidud, puisniidud ja looduslikud karjamaad. Nende alade loodusväärtuste hoidmisel on võimalus kaasa aidata igal põllumehel,“ sõnas Talvi.

Keskkonnaamet väärtustab Eesti traditsioonilisi maastikke ning peab oluliseks head koostööd põllumeeste ja kõigi teiste loodust hindavate osapooltega.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta