Hendrik Relve koostatud praktiline juhend aitab maaomanikel märgata ja hoida oma põlispuid ning võrrelda nende jämedust Eesti keskmiste näitajatega. Uhkeid ja eriliste lugudega puid julgustab Loodushoiu Fond kandma vabatahtlikku põlispuude registrisse.

Hendrik Relve koostatud juhend annab põlispuu hoidjatele täpsema ülevaate, millist puud võib lugeda põlispuuks ning kuidas oma põlispuud mõõta ja kirjeldada. Juhendis toodud näidistabel võimaldab võrrelda oma põlispuu jämedust Eesti keskmiste näitajatega – nii saab teada, millisel juhul vääriks puu juba üle-eestilist tähelepanu ning maaomanikul tasuks see registreerida põlispuude registris.

„Põlispuud on suured ja tähelepanuväärsed puud, kelle vanus ulatub märgatavalt üle inimese eluea,“ selgitab Hendrik Relve, põlispuude uurija, rändaja ja Loodushoiu Fondi kaasteeline. „Põlispuul on kahte tüüpi väärtusi: looduslikud ja kultuurilised. Maaomanikul tasub põlispuid kaitsta ja hoida, sest need on ta kodulooduse rikastajad.“

Algatuse „Põlispuu hoidja“ kutsusid selle aasta alguses ellu Loodushoiu Fond, Eesti Erametsaliit ja Luua Metsanduskool. Kolme kuuga on vabatahtliku üleskutsega liitunud 147 maaomanikku, kes lubavad hoida põlispuid oma kinnistuil enam kui 110 000 hektaril.

Loodushoiu Fondi veebilehel algatusega liituda saavad maaomanikud lubavad, et nad jätavad kasvama põlispuud ehk nende maal kasvavad puud, mille ümbermõõt on rinna kõrguselt (130 cm) mõõdetuna 220 cm või enam.

Lisainfo maaomanikule põlispuu hoidjaks registreerumise kohta leiab Loodushoiu Fondi lehelt siit. Hendrik Relve koostatud juhendi põlispuu hoidjale saab alla laadida siit ja juhendi järgi saab sisestada oma puu näitajad, loo ja pildi siit.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta