Reedel, 05. märtsil Põlva keskraamatukogus toimunud kuvanäituse „Maavalla looduslikud pühapaigad“ avamisel kõneldi pärimuskultuurist, pühapaikadest, kuulati rahvamuusikat ning avati Põlva linna pärimuskultuuri aasta. 

FOTO: Põlva linnapea Tarmo Tamm ja Ahto Kaasik. Foto autor Liisa Ingver.

Oma kohaloluga austas sündmust Setomaa ülemsootska Õie Sarv, kes laulis tervituseks ning pani laulu sisse nii kohale tulnud inimesed kui ka kuvadel jäädvustatud paigad. 

Sündmuse avas Põlva linnapea Tarmo Tamm, kes rõhutas pärimusaasta tähtsust põlvkondadevahelise sideme loojana ja hoidjana ning avaldas heameelt, et selle avasündmusest on kogunenud osa saama nii palju rahvast. Linnapea andis Põlva linna nimel üle meened pärimuskultuuri hoidjatele Setomaa ülemsootskale Õie Sarvele, Maavalla koja vanemale Ahto Kaasikule ja sündmuse korraldajale Tiit Kaasikule. 

Põlva Linnavolikogu 20.jaanuari istungil otsustati jätkata teema-aastate korraldamise tava ning korraldada pärimuskultuuri aasta. Pärimuselma (pärimuskultuuri) väärtustamiseks on kogu aasta jooksul kavas korraldada erinevaid sündmusi, mis aitavad Põlva inimestes tugevdada paikkondlikku ühtekuuluvustunnet ja eneseteadvust. Aasta üheks tähtsündmuseks on 29.mail Intsikurmus toimuv võrukeelne laulupidu Uma Pido. Peo teevad eriliseks omakeelsus ja Vana Võromaa kihelkondade eripärade esiletoomine. 

Ahto Kaasik kõneles, et kuvanäitusel „Maavalla looduslikud pühapaigad“ välja pandud piltidel on jäädvustatud haruldane osa eesti rahva ajaloolistest ja vaimsetest väärtustest. Pühapaigad meenutavad meile, kes me oleme ning kus on eestlastena meie juured. Pühapaikadesse kätketud väärtused on olnud pikkade sajandite jooksul põlu all ja hävimisele määratud. Ometigi on see pärand tänu meie esiemade ja isade tarkusele ja väärikusele jõudnud elavana tänapäeva. 

Fotonäituse avamise lõpetas Põlva pärimusrühm „Käokirjas“, kuhu kuuluvad Mesimummi lasteaia lapsed, nende vanemad ja kasvatajad, kes esitasid koos regilaule.  

PILT: Põlva folklooriansambel Käokirjas. Foto autor Liisa Ingver.

Järgnevalt pidas Ahto Kaasik ettekande looduslikest pühapaikadest. Kolmveerand tunni jooksul said kohaletulnud huvilised lühikese ülevaate pühapaikade olemusest, tavadest ja nendega seotud väärtustest. 

Ahto Kaasik peatus ettekandes eriliselt just Põlvamaa pühapaikadel. Paljudele oli uudiseks, et Põlvamaal on olnud pühaks puuks sageli kadakas, mitte tamm, nagu on arvatud.

Ettekandest selgus, et Eesti üks tuntumaid ja vägevamaid pühapaiku asub Põlva lähedal. Taevaskoda teab ja on külastanud pea iga eestlane. Kahjuks ei tea paljud, et tegemist on ajaloolise loodusliku pühapaigaga, hiiega, kus kehtivad ajaloolised tavad. Kui inimesed Taevaskoja pühadust paremini teaksid, oskaksid nad meie ühist pühapaiak kindlasti ka paremini hoida. 

Pärimusaasta meeleoluka avasündmuse lõpetasid Võru Muusikakooli pärimusmuusika osakonna õpilased Helena Utsal (torupill, vile), Ann Maria Piho (väike kannel, vile) ja nende juhendaja Kadri Lepasson (väike kannel, kaherealine lõõts). 

Kirjanik Berk Vaher on öelnud: „Hiied on eestlaseks olemise kaitsealad“. 

Näitusel välja pandud fotod on teinud Auli Kütt, Ahto Kaasik, Ahto Raudoja ja Tiit Kaasik. Allkirjad koostas Ahto Kaasik, näituse seadis kokku Elo Liiv Maavalla kojast. Näituse korraldab Maavalla koda, toetavad Tartu ülikooli looduslike pühapaikade keskus, Siseministeerium, Kultuuriministeerium, Põlva Linn, Hiite Maja SA ja MTÜ Mõnusam Elu. 

Näitus on Põlva Keskraamatukogus Kesk tn 16 avatud 05.03. – 30.03. E – R 10 – 18, L 10 – 16. 

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta