Hiiumaa pärimusmuusika festival leidis aset 14.-17. juulil. Juba kaheteistkümnendat korda peetud Hiiu Folk kutsus külastama märksõnadega “lastesõbralik” ja “alkoholivaba”.
">
- Arvamused
- Liis Remmelg, Bioneer.ee vabatahtlik kaasautor
- 2. august 2016
Meie esmakordne festivalile minek sai raudse kinnituse ajakirja Pere ja Kodu poolt Hiiu Folgile antud tunnustuse tõttu “Hiiu Folk - Eesti kõige peresõbralikum festival 2015”, mistõttu sai muusika nautimise kõrval agaralt jälgitud ja nuusutatud teisi pidulisi, et tuvastada alkoholiga patustajaid ning lapsedki said festivalile ühes võetud, et tajuda paremini tunnustust leidnud folgi peresõbralikkust.
Hiiu Folgi avapäev (neljapäev)
Meie pere avakontserdiks sai neljapäeva õhtul kell 20 alanud kontsert “Mõeldes Tormisele”, esitajateks Kadri Voorand, Liisi Koikson, Jaak Sooäär ja Paul Daniel. Kontsert oli meile kuu aega varem toimunud Sõru Jazzil nii sügavale südamesse pugenud, et oli patt seda uuesti kuulamata jätta.
Kärdla Villalaos kõlas Tormise muusika Kalana paadikuuris esitatust teisiti, muusikud võtsid tõenäoliselt arvesse, et samade paladega ollakse lühikese aja jooksul sama publiku ees ning raju jazz festivali asemel on käsil mahe peresõbralik folk. Jälle esitatud paladest võitsid südame järgmised lood, mis meenutavad ennast üha uuesti ka mitu päeva hiljem.
Avakontserti läksime nautima abikaasaga kahekesi, põhjusena ammutada kogu kontserdist saadav energia egoistlikult üksnes endasse ning pisikeste laste kõrvalt oli otsustavaks ka juba uneajaga kokku langev kontserti algusaeg.
Hilisest kellaajast hoolimata oli Kärdla Villalattu muusikat nautima tulnud nii mõnigi beebi ja ohtralt suuremaid eelkooliealisi ning kooliealisi lapsi. Peab tunnistama, et suhtusin väga mõistvalt laste tekitatud häältesse, mis Tormise loodud muusikale lisaks kostsid, tean ju ja pean lugu sellest, et Hiiu Folki külastatakse koos peredega.
Hiiu Folgi teine päev (reede)
Enne päeva muusikalist poolt külastasime jällegi abikaasaga kahekesi kultuuriloolist jalutuskäiku “Kõrgessaarest Kõrgessaarde”, mille viis läbi Hiiumaa ajalooga peensusteni kursis olev SA Hiiumaa Muuseumid teadusdirektor Helgi Põllo. Lapsed veetsid aega jällegi koos vanaemaga, sest kuni 5 kilomeetrit pikk jalutuskäik tundus 3- ja 5-aastase lapse jaoks nende lõunaune ajal nii neile, meile kui ka teistele jalutuskäigu külastajatele piin.
Minu suureks ootuseks oli jalutuskäigu vältel kuulda lugusid Kõrgessaare laiaulatuslikust arhitektuurist. Kuskilt on kõrvu jäänud, et selles väikeses alevikus on koondunud arhitektuurilisi pärle väga erinevatest ajastutest. Üllatuseks matkasime aga kurva ajalooga siidivabriku tammil siidivabrikuni ning kuulasime põnevaid lugusid Hiiumaa tööstusajaloost. Arhitektuuri puudutavaid lugusid loodan kuulda mõni teine kord!
Tuli välja, et 5-kilomeetrine jalutuskäik on äärmiselt väsitav ka täiskasvanutele, mis tähendas seda, et plaani võetud kella 18.30 Kassari Kiigeplatsil alanud Mari Kalkuni ja Upa-Upa Ubinakõnõ kontsert magati lihtsalt maha. Meie õnneks näitas ETV 2 hilisõhtul Ööülikooli rännakuid, mis käis külas tõlkijal ja fennougristil Eva Toulouzel Karulas, kus saime teleri vahendusel vahepaladena ka Mari Kalkuni palasid nautida.
Hiiu Folgi kolmas päev (laupäev)
Meie pere on sportlik pere ja seetõttu tuli laupäeval ette võtta folgiväline väljasõit Luidja triatlonile. Kuna triatloni distantsid olid lühikesed ja võistlus tõotas tulla kiire, siis külastasime seda koos perega.
Vahva on viibida rannas eesmärgipärasest erinevalt, spordivõistlusele kaasa elades. Meie tubli issi aitas algusest lõpuni pealtvaatajate pingeid üles kruttida sest veest väljunud viimase võistlejana loodab ikka pere, et ehk õnnestub issil mõned kohad rattasõidus ja jooksmises tagasi võistelda aga üllatus oli suur kui kaheksa võistleja seas tuleb issi kolmandana rattaringilt ning kiired jooksujalad toovad teda nii kaugelt rannaribalt kui silm seletab esimesena nähtavale ja esimesena ka finišisse. Päev on juba korda läinud!
Rattad, tossud, lapsed autos, riided vahetatud ja sõit folgile võib alata! Koos lastega otsustasime külastada Kassari kiigeplatsil kell 19.00 algavat Svjata Vatra kontserti. Meie jaoks on Svjata Vatra folk ja folk Svjata Vatra, pole just palju artiste, kes panevad meie 3-aastase poja tardunult seisma ja lava poole uudistama.
Vahepeal oli isegi selle pisikese vägilase jalas ja puusas väikest nõksu märgata, mis tähendab juba suuremat austust esineja vastu. Kui meie 5-aastane tütar tantsimisest väsis, otsustasime lisaks muusika nautimisele veidi kontserdipaigast eemal asuvas lastepesas lapsi meelelahutada.
Lastepesale eelnes rivi kauplejaid, kus üks ehete müüja köitis oma väljapanekuga meie plikat niivõrd, et pessa sattus ta vaid viivuks, muudkui uuris ehteid ja tüütas kauplejat. Poiss tegi imepisikeses liivakastis sõprust teise poisiga seniks kuni saadi aru, et lendav liiv silmas on päris ebameeldiv.
Püüdsime leida vaba kohta meisterdamise telgis, aga sinna oli hoolimata lähenevale sulgemisajale suur tung. Tuli tagasi kontserdiplatsile liikuda, kus oli vahepeal kontsert lõppenud ja meie kõrvadesse kostis lavalt üleskutse osta käsitsi tehtud jäätist, seda kuulsid ka lapsed, mis tähendas, et jäätist tuli osta.
Igal eelneval Hiiu Folgi ajal külastatud kontserdil ja ka sellel kontserdil jälgisin lisaks oma lastele kõiki teisi kontserdi külastajaid, vaatasin, mida nad joovad, kuidas nad käituvad ning folgimelusse sukeldunud liiga vabalt tundvaid külastajaid püüdsin isegi nuusutada, et ega nad juhuslikult keelatud alkoholi tarbinud ei ole ja tuleb tunnistada, et kordagi ei kohanud minu silm ega nina nendel päevadel alkoholiga kokkpuutunud inimesi. Iga plastist õlletops köitis minu tähelepanu, aga meele tegi heaks, kui väikeste tüdrukute näpu otstes olevates õlletopsides kaubeldi aga hoopis laste omakorjatud mustikatega.
Lapsevanemad nautisid suurt hulka mõistlikke ning kainelt vaoshoitud folgi külastajaid ja ketiga kinni tõmmatud suurt külakiike, tõesti on Hiiu Folki perega hea ja turvaline külastada aga väikesed lapsed näitavad tõsiseid väsimusmärke ja kell 20.30 alanud Jääääre kontserdi esimese pala taktis võtame suuna auto poole.
Hiiu Folgi neljas päev (pühapäev)
Keskpäeval olid meie perel jälle sportlikud plaanid, võtsime abikaasaga ette paaritunnise jooksutreeningu Põhja-Hiiumaa metsaradadel ning kella 17.45 sõitsime koos lastega Reigi kirikusse Vox Clamantist ja leelokoori Verska naase kuulama.
Jällegi üks ütlemata kaunis kuulamine. Esimesena sisenes kirikusse Gregooriuse laulu viljelev Vox Clamantis ansambel, nende saabumist oli vaikselt kosta juba kaugemalt. Kirikusse jõudes võttis ansambel koha kuulajate selja taha rõdule.
Järgmisena astus kiriku uksest sisse Verska naase leelokoor, kes sammusid oma uhketes rahvariietes kuulajate ette, ka nende tulekut oli juba kaugemalt kosta. Nii lauldi kordamööda ning koos, ansambel kirikule omaselt konservatiivselt ja leelokoor uskumatult muhedalt eelnevaga sobitudes seto leelos.
Kahjuks tuli aga poolt kontserti paksude kirikuseinte ja suletud ukse taga aimata sest hoolimata peresõbralikkusest ei lastud ühel hetkel lastega kirikust väljunud vanemaid enam oma lastega kirikusse sisse tagasi, sest see segavat kuulajaid. Pettunud ja tigedaid lapsevanemaid oli väljaspool kirikut näha mitmeid. Suur osa neist oli pika tee maha sõitnud, et koos lastega kontserti kuulata. Hiiu Folk olla ju peresõbralik. Meie jaoks sai muusikaliselt suurepärane festival mõru lõpu.
Meie pere folgi külastust võib kokku võtta järgmiste mõtetega:
Olles eelnevatel aastatel Viru ja Viljandi folgi ning laste alade aktiivne külastaja, tundusid Hiiu Folgil lastele loodud võimalused kasinad. Natuke oli see ootuspärane, kuna tegemist ei ole nii rahvarohke festivaliga kui Viru või Viljandi folk, aga Pere ja Kodu tunnustus hoidis ootusi kõrgel.
Lastega on Hiiu Folki keeruline külastada, kuna suur osa kontserte on laiali üle Hiiumaa, mis tähendab pidevat autos istumist. Reisimine teeb folgi külastamise äärmiselt kulukaks ka folki lasteta külastavale muusikahuvilisele. Paljud kontserdid jäävad väikeste laste päevarežiime arvestades külastamata.
Esitasime Hiiu Folgi peakorraldajale Astrid Nõlvakule ka mõned festivalijärgsed küsimused.
Millest tekkis idee alkoholivaba festivali korraldada?
Pooldan tervislikke eluviise ning väärtustan aega, mida inimesed omavahel koos saavad veeta. Lisaks, kui on korraldatud väärt programmiga festival ning kohale on tulnud suurepärased muusikud, siis see kõik on väärt, et neid kuulata.
Minu jaoks teevad hea ja huvitava peo inimesed mitte alkohol, seepärast tahtsin läbi Hiiu Folgi esile tuua väärtusi, mida vahel kiputakse unustama. Nähes seda, kui palju Hiiu Folgil emad-isad oma lastega koos lastepesades aega veedavad või muusikat kuulates õlletopsi asemel üksteisel või lastel käest kinni hoiavad, läheb süda soojaks.
Lisaks võime nimetada Hiiu Folki seetõttu ka üheks puhtaimaks festivaliks, sest pärast kontserte on festivaliplats sama ilus ja puhas kui enne. Oleme saanud ka palju positiivset tagasisidet selle kohta, et festival on alkoholivaba ja inimesed on öelnud, et tunnevad, nagu nad läheks Hiiu Folgilt ära puhtamana.
Ajakiri Pere ja Kodu tunnustas 2015. aastal Hiiu Folki kui kõige peresõbralikumat festivali, milliseid ekstra pingutusi on selleks tehtud, et pered Hiiu Folki külastaksid?
Oleme teinud Hiiu Folgi lastega peredele väga mugavaks ning iga kontsertpaiga juurde lisanud lastepesa, et emad-isad saaksid rahulikult kontserte kuulata, teades, et ka nende lastel on huvitav, sest kõik lapsed ei jõua alati kontserte kuulata ning vajavad elavamat tegevust.
Lastepesa on hea lahendus nii laste kui kontserdikülastajate jaoks. Lastepesa on koht, kus lapsed saavad mängida ja meisterdada ning nendega tegeletakse.
Lisaks on festivalil õpitoad, millest lapsed koos vanematega osa saavad võtta ja ühiselt uusi laule, tantse või pillimängu õppida või hoopis miskit koos meisterdada. Mõtlesime ka programmis laste peale ning sel aastal oli mitmeid koosseise, kus osalesid ka lapsed ning kus oli mõeldud lastele ka repertuaarivalikus (Robirohi, Lilian ja tütred, Mari Kalkun ja Upa-upa ubinakõnõ jne).
Lisaks on lastele toredaid matku ja sel aastal said pered ja huvilised minna hülgeid vaatama, mis osutus üheks vahvaimaks ja seiklusrohkeimaks matkaks nii lastele kui ka täiskasvanutele.
Millise hinnangu annad korraldajana käesoleva aasta folgi külastatavusele?
Tänavu oli raskem aasta, sest ümberringi toimus samal ajal väga palju üritusi. Eks ilm mõjutab ka alati ning reedesel päeval saime palju vihma.
Rahvast oli piisavalt ning inimesi jagus kõikjale. Need, kes on tõelised folgifännid, olid end varustanud vihmakeepidega ning vihmavarjudega ja lombid tegid lõbu lastele. Festivali alatine mõnus õhkkond oli väga soe ka sel korral.
Kas esinejaid on keeruline Hiiumaale esinema saada ning kas esinejate valikul on võrreldes teiste pärismusmuusika festivalidega ka mingisuguseid erisusi?
Esinejaid Hiiumaale keeruline saada ei ole, sest festivali head kvaliteeti juba teatakse. Hiiumaa meelitab oma iluga. Igal aastal mõtlen programmiga seoses uusi asju välja ning teen ettepanekuid muusikutele ja nii mõnedki uued projektid kõlavad Hiiu Folgil esimest korda.
Samas on pärast Hiiu Folki kohe Viljandi ja siis varsti Viru Folk, need uued projektid kõlavad tihti ka seal, sest kui muusik on töö ära teinud ja mingi uue kava kokku pannud. Ta tahab seda võimalikult paljudele näidata ning see on loomulik ja seda me ei keela.
Uudsed ja erinevad on esinemispaigad, mis on meil kindlasti täiesti erinevad kui teistel festivalidel. Püüame uudsust hoida ka oma välisesinejate valikul, et oleks võimalik avastada uusi ka neil, kes üle Eesti kõik folkfestivalid läbi käivad. Kindlasti on erinev ka meie viimane festivalipäev, mis on vaimulik rahvamuusikaga kirikukontsertide päev.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
