Eelmises artiklis tutvustasin käesoleva aasta oktoobri lõpus külastatud Rootsi hotelle ja puhkemaju. Külastuse eesmärgiks oli tutvuda kohaliku toidu kasutamisega ning näha mida maapiirkondades asuvad hotellid ja puhkemajad aastaringse eluspüsimise eesmärgil ette on võtnud. Käesolevas artiklis jutustan, kuidas marja- või puuviljakasvatusest on võimalik aastaringselt toimiv äri luua.

Alustan hoopis killukesest ajaloost, nimelt tegime koos giidiga ringkäigu Christinehofs Ekopark 17. sajandil valminud lossis. Nii loss kui lossipark on eraomandis ja omanikuks on sellesama lossi looja Christina Piper’i järeltulijad, kellele kuulub lisaks suur osa ümberkaudsetest maakondadest. Suures lossipargis korraldatakse jahte ning lossis peetakse üha enam kohaliku toidu teemalisi laatasid ja pidusid. Lossis on oma kohvik, kus külastajatele pakutakse maalähedases stiilis suupisteid, mis valmistatakse pargi ümbruses tegutsevate väiketootjate poolt.

Eravalduses olevas lossis näidatakse ajalugu läbi raamatute, selgitavate siltide puudumine iga detaili juures aitab ennast selles ajastus ette kujutada

Lossis viibimise tegi ääretult eriliseks giid, kes omas laialdasi teadmisi ajaloost ning oskas iga pisimagi lossis oleva detaili kohta lugusid rääkida. Kui külalised lähevad lossi uudistama ilma giidita, antakse neile kaasa pisikesed raamatud, kus on iga toa kaupa nähtavad esemed lahti seletatud.

Lossi teeb eriliseks see, et üheski ruumis ei ole selgitavaid silte, mis muudab toad koduseks ning aitab paremini tolleaegset elu ette kujutada. Lastele antakse kaasa just neile mõeldud raamatud, kus neil palutakse välja uurida näiteks mitu erinevat krooni on tubades kujutatud. Mängulisus muudab lossi külastamise lastele põnevamaks.

Kuigi vaarikad valmivad suvel, on võimalik vaarikatega seonduvaid muid tegevusi ülejäänud aastale hajutada ja nõnda aastaringselt edukalt ära elada

Minnes tagasi artikli põhiteema juurde, räägin edasi õuntest ja vaarikatest. Külastasime Hallongården talu, kus tegeletakse vaarikakasvatusega. Talu asub 20 kilomeetri ehk 15 minutilise autosõidu kaugusel Malmö linnast. Talu territooriumil on pood ja kohvik, kus pakutakse enda valmistatud tooteid, põldudelt saab iga külastaja iseseisvalt vaarikaid ja mustikaid korjata ning pisikestele külalistele on viljapõldude äärde lammaste ja kitsede aedikud ehitatud.

Pere on talus tööd osavalt tervele aastale ära jaotanud – kõige kiiremal, marjakorjamise ajal, palgatakse ümberkaudsetest küladest marjakorjajaid juurde, suured kvaliteetsed marjad müüakse edasi, pisemad marjad külmutatakse ja pereema keedab need pärast kiiret marjakorjamise perioodi poekeses müüdavateks toodeteks.

Rahulikumal perioodil viiakse kohviku ruumides läbi erinevaid koolitusi, kus õpitakse näiteks käsitöö küünalde valmistamist. Talu tootevalikus on moosid, marmelaadid, mahlad ja alkohoolsed joogid, mis on kõik pereema poolt välja töötatud ja valmistatud enda kasvatatud marjadest. Läbivaks märksõnaks on vaarika talus kvaliteet, selle talu pererahvas teab, et nende marjade ja toodete vastu on nõudlus suur aga sellegi poolest kasvatavad nad ennast tasa ja targu, et oleks võimalik kõigele kõrget kvaliteeti tagada.

Õunaaia omanik saab ka väljaspool õunte valmimise aega äri teha, aeda külastatakse ohtralt õunapuude õitsemise ja lõikamise ajal

Lõuna-Rootsis kasvatatakse enamus riigis valmivatest õuntest. Kiviks Musteri  puhul on tegemist ühe õunaaiaga paljudest selles piirkonnas ning see on jällegi mitmendat põlvkonda õunakasvatusega tegelev perefirma. Kiviks Musteri õunaaias kasvab kokku 25 erinevat sorti õunapuid, õuntest valmistatakse kohapeal erinevaid mahlu, siidrit, moosi ja marmelaadi.

Ettevõtte põhitegevuse kõrvalt peetakse sealsamas ka restorane ning kohvikut. Sooja külalislahkust näitab tohutult suur parkla õunaaia ja tootmiskompleksi kõrval, selle küla õunaaedades oodatakse külastajaid läbi aasta. Enamus külastusi toimub õunapuude õitsemise ning õunte valmimise ajal aga külastajaid kaasatakse ka õunapuude lõikuse perioodil, andes ülipopulaarseks kujunenud õunapuude lõikamise koolitusi. Kohaliku õunakasvatuse populariseerimiseks korraldatakse küla ning teiste õunaaedadega igaaastaselt ühist õunafestivali, mis toob kokku tuhandeid külastajaid.

Sövde Musteri on pisike õunamahla, siidri ja kalvadosi vabrik, mis on rajatud noore sõjafotograafi poolt vanasse õuna- ja siirdivabrikusse. Vabrik toimib tänu suurepärasele kogukonna koostööle, nimelt tuleb vabriku toormaterjal suuresti kohalike oma õunaaedadest.

Kohalike poolt korjatud ja vabrikusse toodud õunad kaalutakse ning vastu antakse kõrvaloleva poe kuponge, kus saab toodud õunte koguse ulatuses samas vabrikus toodetud mahla või siidrit lunastada. Tootmises kasutatavad klaaspudelid võetakse uuesti ja uuesti kasutusele, ka tagasi toodud pudelite eest saavad kohalikud kupongi järgmiste toodete soodsamaks ostmiseks.

Lisaks mahla ja siidri tootmisele proovib vabriku peremees traditsioonilisel meetodil kalvadosi valmistada. Sel moel kalvadosi valmistamiseks on oluline külm talv, et alkoholist vesi välja külmuks. Esimene partii kalvadosi valmib 2 aasta pärast, selle tegemine võtab kokku 7 aastat aega. Sövde Musteri juurde rajati eelmisel suvel ka pisike kohvik, peremees ei tea veel, kas kohvik ka järgmisel suvel töötab, sest selle lahti hoidmine nõuab palju tööd ja personali. Mõtteid mõlgutatakse Christinehofs Ekoparkile sarnase kohviku avamisest, kus pakutavad toidud valmistatakse teiste väiketootjate poolt ning kohvikut peetakse teistega ühiselt.

Vana ja uut on väga mõistlik sarnaselt Bronholmi saarel asuvale kohaliku toidu keskusele presenteerida, vanadest traditsioonidest saab paljut uuesti rakendada

Rootsi naaberriik on Taani, mis asub Lõuna-Rootsile väga lähedal ja mistõttu nii rootslased kui taanlased teevad ühiseid pingutusi kohaliku toidu kättesaadavuse laiendamisse. Meie reisi neljas päev viis meid seega Taani saarele Bornholmile, kus külastasime Gaarden (gaarden.nu) farmi, kus näidatakse kõrvuti 19. sajadi elu ja tänapäeva. Üks osa keskusest on vana talu hoov, mis moodustab sisehoovi elumaja, lautade, talli ja teiste taluhoonete keskele. Vanas farmis kasvatatakse erinevaid taluloomi ja linde, majades toimub pidev töö. Kõrval aias kasvatatud viljadest valmistatakse vanade traditsioonide kohaselt tooteid, mida müüakse külastajatele kohapeal aga ka kompleksis asuvas poekeses. Poeke müüb paljude Bornholmi saare ettevõtete toodangut. Vanade taluhoonete kõrvale on ehitatud uus kohaliku toidu keskus, kus korraldatakse erinevaid toiduteemalisi sündmusi, keskuse avaras avatud ruumis on mitu toiduvalmistamise lauda ning kaks pikka lauda katmiseks ja toidu pakkumiseks.

Bornholmi saare ühes pisikeses Haapsalu vanalinna meenutavas linnakeses toimetab igapäevaselt käsitööshokolaadi vabrik Svaneke Chokoladeri. Shokolaadivabrik on ennast sisse seadnud pisikesse majja, mille klaasist vaheseinaga ruum moodustab müügisaali ja tootmissaali. Müügisaalist on võimalik tootmissaalis toimuvat jälgida. Shokolaadipoes valmistatakse ilma säilitusaineteta maiustusi, see tähendab, et toodang ei säili kaua aga sellegi poolest saab äri tellimusi üle Euroopa. Äri on saavutanud oma populaarsuse paindlikkuse ja võimalikult puhtast toorainest valmistatud toodete eest.

• Pilk Rootsi kööki “tarbime kodumaist” näitel 1
• Pilk Rootsi kööki “tarbime kodumaist” näitel 2
• Pilk Rootsi kööki “tarbime kodumaist” näitel 3

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta