Täna, 19. märtsil esitleb koalitsioon „Ettevõtted HIV vastu“ koostöös poliitikauuringute keskusega Praxis valminud analüüsi „HIV-epideemia mõju Eesti majandusele ja tööandjatele“, mis võtab kokku HIV ja AIDSi põhjustatud majandusliku kahju Eesti riigile.
Täna, 19. märtsil esitleb koalitsioon „Ettevõtted HIV vastu“ koostöös poliitikauuringute keskusega Praxis valminud analüüsi „HIV-epideemia mõju Eesti majandusele ja tööandjatele“, mis võtab kokku HIV ja AIDSi põhjustatud majandusliku kahju Eesti riigile.
Arvutuste kohaselt ulatub aastatel 2000-2007 HIVst ja AIDSist põhjustatud majanduslik kahju miljarditesse kroonidesse. Ainuüksi tulu, mis meie riigil ja tööandjatel neil aastatel epideemia tagajärjel saamata jäi, on 3,1 miljardit krooni. Selle põhjustasid HIV ja AIDSi tõttu kaotatud eluaastad (kokku 13334 aastat). Kõige enam oli sellel ajaperioodil kaotatud eluaastaid 20-29 aastaste seas.
Eelmisel aastal kulutas riik HIV-positiivsete raviteenustele umbes 70 000 krooni inimese kohta, mis teeb 1263 ravisaaja puhul kokku 88,4 miljonit krooni. Kui eeldada, et antiretroviirusravi saajate arv tõuseb umbes 400 inimese võrra aastas, siis vajavad 2015. aastal 4000 patsienti ravikuludeks riigilt kokku 280 miljonit krooni.
„Igal aastal põhjustab HIV Eesti ühiskonnale majanduslikku kahju umbes pooleteise miljardi krooni eest. Umbes sama palju on riigieelarves raha peretoetusteks. Praeguse nakatumise taseme juures kasvab ühiskonna kulu ca 10-20% aastas. Oht nakkuse levikuks üldelanikkonna hulka pole kadunud, isegi kui see on väike. Kui see peaks juhtuma, kasvab kahju veelgi kiiremini. Põhimõtteliselt on iga uus nakkus välditav ja seega mõttetu,“ selgitas Ain Aaviksoo, Praxise juhatuse esimees.
Lähiaastate kulutusi enam ära hoida ei saa, kuid kindlasti tuleb silmas pidada, et HIV ennetamine on odavam kui ravimine.
„Tegemist on valdkonnaga, kus nakatumine on välditav ning läbimõeldud ja mitmetasandiline ennetustöö säästaks riigieelarve vahenditest suuri summasid,“ lisas Mairi Jüriska, koalitsiooni „Ettevõtted HIV vastu“ eestvedaja. Ta rõhutas, et tegemist on lahendatava probleemiga: „Tahte olemasolul saame avaliku ja kolmanda sektori ning tööandjate koostöös leida toimivaid lahendusi ning vähendada oluliselt HIV levikust tekkivaid negatiivseid majandusmõjusid ning koormust meie riigieelarvele.“
Mitmed ettevõtted on HIV-ennetusele oma õla alla pannud, neid koondab koalitsioon „Ettevõtted HIV vastu“. Swedbanki personalidivisjoni direktor Signe Kaurson sõnul näeb Swedbank suure tööandjana vastutust ja võimalust teavitada ja harida oma töötajad, keda on Eestis üle 2500 tuhande, ning läbi töötajate jõuda ka nende lähedasteni. „Nagu ka antud analüüsist selgus, puudutab HIV-teema juba väga paljusid vanusegruppe ja erineva sotsiaalse taustaga inimesi. Meie soov on panustada ennetustöösse ning kaasata ka teisi ettevõtteid koalitsiooniga liituma,” märkis Kaurson.
Analüüsi „HIV-epideemia mõju Eesti majandusele ja tööandjatele“ esitletakse 19. märtsil kell 11.30 Tallinnas Radisson BLU konverentsikeskuse Hamburgi ruumis. Analüüsi kommenteerivad „Ettevõtted HIV vastu“ eestvedaja Mairi Jüriska, Praxise juhatuse esimees Ain Aaviksoo, Swedbanki personalidirektor Signe Kaurson ning Tervise Arengu Instituudi direktor Maris Jesse. Analüüsi rahastas Kodanikuühiskonna Sihtkapital.
9. aprillil korraldab koalitsioon „Ettevõtted HIV vastu“ konverentsi, kus HIV ja majanduse seoseid käsitletakse süvitsi ning seal esineb ettekandega ka esmakordselt Eestit külastav rahvusvahelise HIV/AIDSi, tuberkuloosi ja malaaria vastase koalitsiooni (ingl Global Business Coalition on HIV/AIDS, Tuberculosis and Malaria) esindaja Tatjana Grechanaia.
Analüüsi täistekst on kättesaadav aadressil http://www.terve-eesti.ee/majandusanaluus
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
