Kas sa oled kindel, et tead HIV-nakkusest kõike, mida teadma pead?

Kasulik teada

HIV (Human Immunodeficiency Virus) on inimese immuunpuudulikkuse viirus. HI-viirus ründab ja hävitab inimese kaitse- ehk immuunsüsteemi, mis kaitseb organismi erinevate haiguste eest. Praegu ei ole olemas tõhusat HIV-vastast vaktsiini.

AIDS (Acquired Immunodeficiency Syndrome) on omandatud immuunpuudulikkuse sündroom. AIDS ehk HIV-tõbi on HIV-nakkuse lõppfaas. Kuigi HI-viirusega nakatumisest AIDSi kujunemiseni võib kuluda kümmekond ja isegi enam aastat, ei kao viirus organismist kuhugi ning nõrgestab inimese immuunsüsteemi järk-järgult.

Esimene HIV-kandja registreeriti 1988. aastal. Esimene AIDS-i juhtum diagnoositi 1992. aastal. Kokku on aastate jooksul Terviseameti andmetel Eestis HI-viirus diagnoositud 7555 inimesel, sealhulgas AIDS 299 inimesel.

Tingituna HIV-nakatunute arvu hüppelisest suurenemisest alates 2000. aasta sügisest kuulutas sotsiaalministeerium 14. veebruaril 2001. aastal välja HIV/AIDSi kontsentreeritud epideemia, mida iseloomustab viirusekandjate kõrge  protsent riskigruppides nagu süstivad narkomaanid, sekstöötajad ja meestega seksivad mehed.

Epideemia alguses (kuni aastani 1999) oli HIV leviku peamine tee Eestis homoseksuaalne vahekord.

Käesoleval ajal haigestutakse Eestis HIVsse üha enam seksuaalselt eel. Kui 2001. aastal oli 90% nakatunutest süstivad narkomaanid, siis 2007. aastal said pea pooled nakatunutest HIV seksuaalsel teel.

Aastal 2000 oli nakatunute seas 80% mehi ning 20% naisi, seevastu 2007. aastal jagunesid nakkusjuhud meeste ja naiste vahel: mehed 59% ja naised 41%.

Kui epideemia esimeses pooles oli enim nakatumisi 15-24aastaste seas, siis praegu nakatuvad üha enam üle 25aastased.

Kuidas HIV-nakkust vältida?

  • Turvaline seksuaalelu - kaitse ennast ja oma partnerit. Ära lase oma partneri spermal, verel ega tupevedelikul suu-, tupe või pärakuseksi ajal oma kehasse sattuda. Selleks kasuta kaitsevahendeid nagu kondoom ja turvakile.

  • Vali partnereid. Kui su partner süstib uimasteid või tal on mitmeid seksuaalpartnereid, siis on nakatumisoht suurem. Kui märkad partneri suguelunditel kahtlast löövet, haavandeid või eritist, siis ära seksi temaga. Samas pea meeles, et ainult vaatlusest ei piisa, sest mitmetel seksuaalsel teel levivatel nakkustel võivad nähtavad haigustunnused puududa.

  • Seksist hoidumine ehk abstinents on kõige kindlam viis kaitsta end nii HIV-nakkuse, soovimatu raseduse kui ka seksuaalsel teel levivate nakkuste eest.

  • Monogaamia - ole vahekorras vaid ühe inimesega, kes on omakorda seksuaalvahekorras ainult sinuga ning kes ei süsti uimasteid. Seksuaalsel teel levivatesse nakkustesse ei nakatu need paarid, kellel pole teisi seksuaalpartnereid.

  • Väldi alkoholi ja uimasteid! Purjus või narkouimas olles on juhusuhted lihtsamad tekkima ning kondoomi kasutamine ei tundu siis sageli oluline.

  • Ära süsti uimasteid või kui sa teisiti ei saa, tee seda ainult steriilse süstlaga. Teise kasutatud süstal, nõel või muu süstimise varustus on väga ohtlik HIVi ja muude vere kaudu levivate nakkuste (näiteks B- ja C-hepatiidi) suhtes.

  • Ka HIV-nakkuse ülekandumist emalt lapsele saab ära hoida! Kui tulevane ema saab raseduse ajal viirusevastast ravi, võib vastsündinu nakatumisrisk langeda kuni 70%. Lisaks peaks laps sündima keisrilõikega ning ta ei tohi saada HIV-positiivse ema rinnapiima, vaid kunstlikku toidusegu. Ka vastsündinu saab antiretroviirusravi. Kõigi nende abinõude kasutuselevõtmisel väheneb lapse nakatumisrisk 1-2 protsendini.

Allikas: Hiv.ee

Lugege teemast lisa:

Teksti allikatena on kasutatud viidatud linke.

Sarnased artiklid