Eestis võib täna olla kokku üle 10 000 HIV-positiivse inimese. Paljud neist ei tea seda tänaseni, et on nakatunud. Mille järgi neid ära tunda? See polegi võimalik. Nad on täiesti tavalised inimesed. Neid leidub kõikidel elualadel, igas Eestimaa nurgas ja suure tõenäosusega ka sinu tutvusringkonnas. Selleks, et nakatuda, ei pea narkootikume süstima või olema või lõtvade elukommetega. Piisab ühest kaitsmata vahekorrast!

Iga inimene peaks end HIVi suhtes testida laskma. See annab kindlustunde ning kontrolli oma elu ja tervise üle.

Kuidas ennast testida?

Koalitsioon "Ettevõtted HIV vastu" kutsub kõiki 16. mail HIV-kiirtestimisele. Testimine toimub Tallinnas, Tammsaare pargis ja Narvas, Geneva Kultuurikeskuse ees, kell 12.00-18.00.

HIV-kiirtesti tegemine on kõigile anonüümne ja tasuta. Verd võetakse sõrmeotsast ning vastuse saab kohe teada!

HIV-kiirtestid on niisama täpsed kui veenivere uurimine. Peamine erinevus tavalise ja kiirtesti vahel seisneb ”aknaperioodi” ehk selle aja pikkuses, mil viirust pole veel võimalik organismis kindlaks teha. Et kiirtesti vastus oleks usaldusväärne, peab nakatumisest olema möödas vähemalt 10–12 nädalat.

Kui kiirtesti tulemus osutub positiivseks, võib see teatud üksikutel juhtudel olla valepositiivne. Näiteks ägeda viirushaiguse põdemise järel, mõne immuunsüsteemi haarava haigusega inimesel või lihtsalt seepärast, et mitte ükski test ei ole kunagi 100% täpne. Seepärast suunatakse Sind sel juhul, kui kiirtesti tulemus on positiivne, edasi täiendavatele uuringutele.

Testimise korraldavad: Eesti HIV-positiivsete võrgustik, Tervise Arengu Instituut ning Ettevõtete koalitsioon HIV ja AIDSi vastu.

Testidega varustab ning rahaliselt toetab AIDS Healthcare Foundation (USA). Samade partnerite koostöös oli esmakordselt Eestis võimalik teha HIV kiirteste möödunud aasta lõpus. Kokku testiti kahel pärastlõunal Tammsaare pargis 330 inimest.

16. mail on AIDSi mälestuspäev

16. mai on ka rahvusvaheline tähtpäev: iga aasta maikuu kolmandal pühapäeval meenutatakse paljudes riikides üle maailma kõiki neid, kes on surnud AIDSi ning avaldatakse toetust HIV ja AIDSiga elavatele inimestele.

Rahvusvahelist AIDSi mälestuspäeva tähistati esmakordselt 1983. aastal San-Franciscos, Eestis on AIDSi-ohvrite mälestuspäeva tähistatud alates 1993. aastast.

Lisaks Tallinnale ja Narvale tähistatakse mälestuspäeva ka Jõhvis Keskväljakul ning Tartus Pirogovi ausamba juures.

Millal on oluline ennast testida?

Tee kindlasti HIV-test, kui sa ei ole endas päris kindel. Mida varem viiruse olemasolu selgub, seda parem. Ja ausalt öeldes, selle viiruse puhul on parem testida isegi siis, kui sa oled endas täiesti kindel.

Palun testi end...

  • kui sa oled olnud vahekorras inimesega, kellel on olnud mitmeid partnereid;

  • kui sa kasutad teiste süstlaid ja nõelu või oled olnud vahekorras inimesega, kes on teiste süstlanõelu kasutanud;

  • kui sulle on tehtud vereülekanne enne 1989. aastat;

  • kui said tööd tehes viga või puutusid õnnetusolukorras kokku teise inimese verega;

  • kui sa oled lapseootel;

  • kui sa põed mingeid teisi sugulisel teel levivaid nakkuseid või tuberkuloosi.

Palun testi end, kui sul on ilmnenud...

  • põhjuseta suur kaalukaotus;

  • pidev väsimus- ja jõuetustunne;

  • nädalaid kestev väike palavik;

  • nädalaid kestev kõhulahtisus;

  • öine higistamine;

  • kuiv köha, mis ei ole põhjustatud suitsetamisest, bronhiidist ega kopsupõletikust;

  • suurenenud lümfisõlmed kaelal, kaenlaalustes ja/või kubeme piirkonnas.

Veel 2 head põhjust, miks end testida

  • Kui sa ei ole nakatunud HI-viirusega, saad teada, kuidas mitte kunagi nakatuda ning muretult edasi elada.

  • Kui sa oled nakatunud HI-viirusega, saad ravi, mis tagab normaalse elu veel aastateks

Veel 2 olulist põhjust, miks ennast testida

  • Ennast testides hoiad teisi nakatumast.

  • Kui oled HI-viirusega nakatunud naine, saad teada, kuidas kaitsta oma tulevast tütart või poega nakkuse eest. Sellepärast on tähtis end testida siis, kui oled lapseootel.

Allikas: Hiv.ee