Kuigi üldine teadlikkus HI-viiruse võimalikest nakkusteedest on võrreldes kahe aasta taguse ajaga tõusuteel, tunnevad ligi pooled Eesti elanikest jätkuvalt põhjendamatut hirmu mõne ebareaalse HIV levikukanali suhtes, olgu selleks sääsehammustus, HI-viiruse kandja suule suudlemine või aidsihaigega ühest klaasist joomine.

Koalitsiooni „Ettevõtted HIV vastu“ tellimusel uuringufirma TNS Emori poolt läbi viidud küsitluse tulemused näitasid, et 41% Eesti elanikest ei usu iseenda ega oma lähedaste HI-viirusesse nakatumise võimalusse. Võrreldes 2010. aastaga on selliste inimeste arv tõusnud 14 protsendipunkti võrra.

TNS Emori juhteksperdi Esta Kaalu sõnul võib nakatumisriski tajumise vähenemist seostada vähehaaval paraneva teadlikkusega – kui ollakse kindlamad oma teadmistes HIVi leviku kanalites, siis tekib emotsionaalne kindlustunne. “Teisalt võib selline kindlustunne olla ohtlik, kui teadmised on liiga üldised või kui neid omavahel ei jagata. Põhjendamatu kindlustunde tekkimist tuleks vältida ning jälgida, et info nakkuse levikust oleks avalikkusele kättesaadav,” märkis Kaal.

Uuring näitas ka, et enamik Eesti inimestest ei räägi HIV-teemadel oma laste ega intiimpartneriga. 65% Eesti täisealisest elanikkonnast ei ole rääkinud HI-viirusest ega suguhaiguste ennetamisest oma partneriga. Koalitsiooni eestvedaja Keit Fomotškini sõnul on tegemist kahetsusväärse olukorraga, kuna Eesti on HIV-leviku poolest jätkuvalt Euroopa Liidus esikohal. Lähedaste arvamus on olulisim ja sageli usaldusväärseim infoallikas. „Ka abielus või monogaamses suhtes olevatel inimestel on tähtis sel teemal oma lähedastega vestelda. Kui iga inimene räägiks neil teemadel oma partneri, laste ja sõpradega, annaks see olulise panuse lähedaste riskikäitumise vähendamisse ja epideemia peatamisse,” lisas Fomotškin.

HIV-testi teinute osakaal elanikkonnas on uuringu andmeil aga kasvanud. Kui kaks aastat tagasi oli end testinud 23% elanikkonnast, siis käesoleva aasta veebruarikuu seisuga oli end testinud 31% Eesti elanikkonnast. Keskmisest sagedamini on ennast testinud inimesed vanuses 25 – 34 aastat. “Oleme koalitsiooni „Ettevõtted HIV vastu“ eestvedamisel koostöös Tervise Arengu Instituudi ja Eesti HIV-positiivsete Võrgustikuga viimase kahe aasta jooksul läbi viinud kuus avalikku ning mitmeid ettevõtetesiseseid kiirtestimisüritusi. Usun, et see on inimestele andnud nii julguse kui võimaluse end testida. Kindlasti on oluline sarnaste avalike ürituste jätkamine ja testimisvõimaluste laiendamine kogu Eestis,“ lisas Fomotškin.

Turu-uuringute firma TNS Emor küsitles ajavahemikul 1.-8. veebruar pooltuhat inimest vanuses 15-74 aastat.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta