Esimesel augustil algab kuu aega kestev vähipüük. Augusti jooksul on harrastuslik vähipüük püügiloa olemasolul lubatud kaheksa maakonna veekogudel, kus selleks on olemas piisav vähivaru.

Vastavalt vähiuurijate ettepanekutele tohib tänavu vähki püüda Harju, Saare, Viljandi, Valga, Võru, Põlva, Tartu ja Jõgeva maakonnas.

Keskkonnaameti vee-elustiku peaspetsialisti Jaanus Tuusti sõnul peab iga vähipüügi loa omanik järgima veel mõningaid vähipüügiga seonduvaid nõudeid. „Vähil püütud saagist tohib kaasa võtta vaid üle 11 cm pikkused vähid, mis on mõõdetud laka ehk saba otsast kuni pearindmiku lõpuni ehk nn otsaorgini," ütles Tuusti. Kõik väiksemad isendid tuleb samasse veekokku tagasi lasta. Lisaks peab loa omanik ise püügil kohal viibima, s.t. oma luba kellelegi teisele kasutada anda ei tohi.

Enne uude veekokku püügile minekut tuleb kontrollida, kas püügivahendid on korralikult kuivatatud, vältimaks haiguste levikut. Püügiandmed tuleb esitada loa andjale õigeaegselt, st 5. septembriks (seda sätestab tänavu 21. jaanuaril välja antud keskkonnaministri määrus nr 8, mis reguleerib kalastuskaardi taotlemise ja andmise korda ning muud sellega seonduvat).

Lisaks tuleb püüdjatel meeles pidada, et päikeseloojangust päikesetõusuni ehk öösel eramaal viibimiseks on vajalik maaomaniku nõusolek, lõket tohib teha ainult selleks ettenähtud kohas ning maha ei tohi unustada tekkinud prahti.

Kõigist märgatud rikkumistest ja salapüügist tuleks informeerida keskkonnainspektsiooni telefonil 1313.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta