Häirenupp on abivahend, mis aitab suurendada üksi elavate eakate turvalisust ja tõsta õnnetuste avastamise kiirust. Lähedaste või vabatahtlike kaasamine eakate abistamisse ühendab kogukonda.

Naabrivalve häirenupp on lahendus üksi elavatele või suure osa päevast omaette kodus veetvatele inimestele, kes võivad õnnetuse korral jääda hätta abi kutsumisega.

Teenus aitab märkimisväärselt suurendada inimeste turvalisust ja kiirendab abi kohalejõudmist – nupulevajutus või suitsuanduri häire annavad mobiiliside kaudu lähedal elavaile abistajaile juhtunust viivitamata teada. Sedasi saab vältida õnnetuse hilist avastamist – nii tulekahju kui ka terviserikke korral on abi saamisel tihti küsimus minutites ja sekundites.

Risk, et üksi elavad eakad ei saa õnnetuste korral õigel ajal abi, on eriti suur maapiirkondades haja-asustusega aladel. Ootamatu kukkumine või kõrbev toit pliidil võivad eakate puhul tähendada seda, et abi saamata võib ka esialgu kergena näiv õnnetus lõppeda traagiliselt. Naabrivalve häirenupu süsteemi abil avastatakse õnnetus võimalikult vara ja sellele reageerimine toimub kiiresti.

Kuidas see kõik toimib? 

Eaka koju paigaldatakse GSM-sidel töötav süsteem, mis koosneb suitsuandurist, kaasaskantavast häirenupust ja lokaalsest GSM-keskusest, mille kaudu teade õnnetusest naabruskonna vabatahtlikeni jõuab. Lisaks annab süsteem teada pikematest elektrikatkestustest ning suitsuanduri häire jõuab reageerijateni ka juhul, kui inimene ise ei ole võimeline nupule vajutama.

Lähedased isikud, lased või sugulased või siis hoopis läheduses elavad naabrid vabatahtlike näol, kes on valmis esmase reageerijana teenuses osalema, saavad tasuta tuleohutuskoolituse Päästeametilt ja esmaabikoolituse Eesti Punaselt Ristilt. Päästeameti ennetustöö osakonna juhataja Indrek Intsu sõnul on teenuse kättesaadavus nii hajaasustusega maapiirkondades kui ka linnades oluline.

„Koolitatud vabatahtlikest on ohuolukordades päästeteenistusele palju abi,“ kinnitas Ints. Koolituste tulemusena oskavad vabatahtlikud paremini ohuolukorda hinnata ning operatiivteenistuse väljakutsumisel Häirekeskusele täpsemat informatsiooni anda.

Samuti õpitakse, millised on esmased tegevused erinevate ohuolukordade puhul kuni professionaalse abi saabumiseni. Koolitustel omandatud teadmised ja oskused on inimestele vajalikud ka muudes olukordades ning selle kaudu suureneb ohutusalane teadlikkus kogukonnas laiemalt. Vabatahtlik tegevus, mida ka Eestis üha rohkem väärtustatakse, aitab tugevdada kogukonna sidusust ja üksteisest hoolimist.

Häirenupu teenusest huvitatud võiksid uurida ka kohaliku omavalitsuse võimalusi teenuse täieliku või osalise kompenseerimise kohta.

Mõned juhtumid Harjumaalt:

Häirenupu kutsung veidi peale kella ühtteist õhtul. Vabatahtlik reageerija helistas eaka telefonile, kuid telefoni vastu ei võetud, samal ajal tuli veel kaks häireteadet. Reageerija jõudis eaka juurde vähem kui kümne minutiga. Eakas kurtis valu südame piirkonnas ja kutsuti kiirabi.

Eakas ise ei olnud suuteline telefoni kasutama. Vabatahtlik reageerija abistas eakat riietumisel, puhastas lumest sissesõidutee talu juurde. Kiirabi jõudis kohale umbes 10-15 minuti pärast. Eakas viidi täiendavaks kontrolliks ja raviks haiglasse, kus selgus, et tal on kopsupõletik.

Häirenupu kutsung veidi enne kella ühte päeval. Reageerija helistas eaka telefonile, kuid telefoni vastu ei võetud. Reageerija jõudis kohale vähem kui kümne minutiga. Kohale jõudes leidis reageerija eaka tualetist, kuhu ta oli kinni jäänud, kuna tool, mida ta kasutab tualetini jõudmiseks, oli kukkunud mingil põhjusel vastu ust ning takistas sealt väljapääsu.

Lisaks oli eakas enne tualetti minekut pannud toas ahju küdema ning hirm kontrollimata tulekolde pärast võimendas tema muret. Vabatahtlik aitas eaka tualetist välja ning ootas, kuni ahi sai köetud. Veendudes, et antud hetkel rohkem kaebusi ja hädasid ei ole, lahkus vabatahtlik tagasi oma tegemiste juurde.

Suitsuanduri häire hommikul kella poole üheksa ajal. Reageerija asus häire hetkel poole kilomeetri kaugusel ning oli just teel eaka juurde. Kohale jõudes selgus, et põleb pliidile jäetud toit. Kuna eakas viibis teises ruumis, aitas reageerija ta ruttu välja värske õhu kätte. Seejärel läks ta tagasi, kustutas pliidi alt tule ning viis tossava panni majast välja. Pärast seda avas vabatahtlik kõik uksed ja aknad ning ventileeris ruumid. Veendudes, et kõik on korras, sai eakas tagasi tuppa.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta