Maailmas üha hoogu koguvad kliimakaebused on saanud järjekordse olulise pretsedendi: Iirimaa kõrgeim kohus tegi 31. juulil märgilise otsuse, kui tühistas valitsuse kliimakava põhjusel, et selles sisalduvad meetmed ei olnud piisavalt konkreetsed. Tegemist on teistkordse juhtumiga maailmas, kus riigi kõrgeim kohus on kohustanud riiki võtma ambitsioonikamaid samme kliimamuutuste leevendamiseks.

Keskkonnaühendus Friends of the Irish Environment pöördus 2017. aastal kohtusse vaidlustades samal aastal valitsuse poolt vastu võetud riigi peamist kliimamuutuste leevendamise tegevuskava aastani 2050. Keskkonnaühendus leidis oma kaebuses, et kliimakava on õigusvastane, kuna see pole piisavalt ambitsioonikas ning selles sisalduvad meetmed on jäetud ebamääraseks, mistõttu rikub see iirlastele põhiseadusest ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonist tulenevaid õigusi nagu õigus elule, õigus tervise kaitsele ning õigus austusele era- ja perekonnaelu vastu.

2019. aasta septembris jättis Iiri esimese astme kohus kaebuse rahuldamata peaasjalikult põhjendusel, et valitsusel on suur kaalutlusruum kliimakava kehtestamisel ning kohtu poolne sekkumine oleks vastuolus võimude lahususe põhimõttega. Keskkonnaühendus vaidlustas otsuse novembris pöördudes mh otse kõrgeima kohtu poole. Iiri kõrgeim kohus nõustus asja otse menetlusse võtma, kuivõrd tegemist on erakordse ning kiireloomulise küsimusega ning poolte vahel puudub vaidlus kliimateaduse faktilises pooles.  

31. juulil rahuldas Iiri kõrgeim kohus keskkonnaühenduse kaebuse ning tühistas valitsuse kliimamuutuste leevendamise tegevuskava. Otsuses märgiti esmalt, et kohtul on pädevus hinnata kliimakava seaduspärasust, kuid kohus ei anna hinnangut konkreetse meetme sobivuse osas. Kohus leidis, et kliimakava ei vasta seaduses sätestatud nõuetele, kuna see on olulises osas liiga ebamäärane ning ei sea valitsusele siduvaid kohustusi. Kohus märkis, et kliimakava peab olema läbipaistev ja realistlik ning võimaldama huvitatud isikutel aru saada, kuidas valitsus kavatseb 2050. aastaks seatud kliimaeesmärgini jõuda.

Kohus märkis, et kliimakava peab olema läbipaistev ja realistlik ning võimaldama huvitatud isikutel aru saada, kuidas valitsus kavatseb 2050. aastaks seatud kliimaeesmärgini jõuda.

Kohus nentis, et kliimakava on elav dokument, mis ajas muutub, kuid see peab siiski tuginema parimatele võimalikele prognoosidele, et huvitatud isikutel oleks võimalik meetmete efektiivsust hinnata. Veel pidas kohus vajalikuks selgitada, et keskkonnaorganisatsioon ei saa tugineda isiklike õiguste nagu õigus elule, õigus tervise kaitsele või õigus eraelu puutumatusele rikkumistele, mistõttu jättis kohus õiguste rikkumise argumendid käsitlemata.  

Antud kohtuotsuse näol on tegemist taaskord olulise pretsedendiga, mis võiks anda valitsustele üle maailma sõnumi, et nad ei saa seada pikaajalisi kliimaeesmärke, ilma et nad näitaksid ära, kuidas nad kavatsevad nende eesmärkideni jõuda lühikeses perspektiivis. Ühtlasi julgustavad taolised võidukad kohtuasjad üha enam kliima kaitseks kohtusse pöörduma, mida juba üle maailma tehakse (vt näiteks), sealjuures ka Eestis.

Lugu on pärit Keskkonnaõiguse Keskuse uudiskirjast.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta