Valitsus kiitis heaks seadusemuudatuste paketi, mille eesmärk on vähendada halduskoormust ettevõtjatele ja avalikule sektorile ning suurendada õigusselgust keskkonna- ja looduskaitse valdkonnas. Muudatuste tulemusena muutub keskkonnavaldkonna korraldus lihtsamaks ja selgemaks, aga säilib keskkonnahoiu kõrge tase.

„Elurikkuse hoidmine ja puhas loodus on meie ühised väärtused, aga ka kõige olulisemaid asju saab korraldada tõhusamalt,“ ütles energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt. „Me ei tee järeleandmisi keskkonnakaitses, kuid loamenetlus saab olla kiire ja tõhus.” 

Keskkonnaseadustiku lihtsustamise paketiga muudetakse keskkonnaloastamine lihtsamaks, selgemaks ja kiiremaks. Näiteks kaevandamislubade puhul kaob vajadus ministri topeltkooskõlastusele, mis kiirendab protsessi vähemalt 30 päeva võrra.  

„Vähem bürokraatiat tähendab kiiremaid otsuseid ja väiksemat ajakulu kõigile osapooltele,“ märkis Sutt.  

Looduskaitseseaduse muudatused keskenduvad kiireloomulistele muudatustele, et vähendada riigi ja kodanike halduskoormust ning tõhustada menetlusaegu. Suuremad arutelud, näiteks eesmärk kaitsta 30% maismaast, jätkuvad lähitulevikus. 

Muudatustega leevendatakse ebamõistlikke piiranguid üleujutatavatel aladel. Randade ja kallaste kaitse nii looduse kui ka inimeste tarbeks tagame ka edaspidi samal määral. 

Leevendused puudutavad üksnes perioodiliselt üleujutatavaid alasid, kus üleujutusala piir võib ulatuda kuni tuhandeid meetreid sisemaale. Kui varem lisandus neil aladel kaitsevöönd üleujutusala piirile juurde täies ulatuses, siis ettepaneku järgi kahaneks liituv ehituskeeluvöönd 50 meetrile, senise kuni 200m asemel. Muutust ootavad eelkõige KOVid ja laugete rannaaladega saareelanikud. Lisaks saavad kohalikud omavalitsused edaspidi linnades ja alevites ise määrata ehituskeeluvööndi ulatuse.  

Praktilise asjaajamise lihtsustamiseks ei looda edaspidi I kaitsekategooria linnupesa ümber ühiskondlikult oluliste rajatiste puhul – näiteks Rail Baltica või Kaitseväe rajatised – automaatselt püsielupaika. Sellistel juhtudel leitakse Keskkonnaameti juhendamisel automaatse kaitsevööndi asemel muud lahendused, sõltuvalt konkreetsest olukorrast. Lisaks loome täiendavad erisused riigikaitseliste rajatiste rajamiseks ning riigikaitse korraldamiseks looduskaitseliste piirangute korral. 

Keskkonnamõju hindamise süsteemi tehakse paindlikumaks ning võimaldatakse eraldiseisvat Natura hindamist juhtudel, kus laiem keskkonnamõjuplaneeritud tegevusel puudub. Edaspidi saab Natura hindamise teha 4-7 kuuga võrreldes täis keskkonnamõju hindamise 2 aastaga.  Ka hinnavahe võib olla kuni kümnekordne. 

„Ettevõtjatele ja avalikule sektorile on see oluline samm, mis võimaldab ressursside tõhusamat kasutamist ja vältimatu tähtsusega arenduste sujuvamat elluviimist,“ ütles Sutt.  

Oluline muudatus puudutab ka Natura aladel olevate metsaelupaikade raiet. Euroopa Komisjoni algatatud rikkumismenetluse valguses kehtestatakse seadusega raiete keeld meie ohustatud metsaelupaikadele. Samas lubatakse elanikul võtta piiratud koguses küttepuitu igapäevaseks toimetulekuks. Lisaks vabastatakse Natura 2000 metsaelupaigad maamaksust. 

Seadusemuudatuste eesmärk on toetada keskkonnahoidu, vähendada vaidlusi, suurendada õigusselgust ja tagada tõhusam haldus nii riigi kui ka kohalike omavalitsuste tasandil. 

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta