Kevadel, vara- ja hilissuvel ning sügisel kahjustavad taimi Eesti oludes sageli ettetulevad nulliläedased õhutemperatuurid. Seejuures võib ööpäeva keskmine õhutemperatuur ulatuda üle 10° C. Öökülm on õhu, maapinna või taimestiku vahetu ümbruse temperatuuri langus alla 0 ° C põllukultuuride kasvuperioodil.

Maapinnal ja taimede kasvukõrgusel mõõdetud õhk on sageli 2-4° C võrra külmem kui meteroloogiajaamas 2 meetri kõrgusel mõõdetud õhk. Mõnel aastal toovad öökülmad kaasa nii looduslike taimede kui ka põllu- ja aiakultuuride kahjustusi või hukku.

Öökülm võib olla adektiivne või radiatsiooniline. Adektiivne öökülm tekib alla 0° C temperatuuriga õhu tungimisel piirkonda mujalt. Selline öökülm on iseloomulik varakevadele ja hilissügisele. enamasti on ilm siis tuuline ja öökülm levib üle suurema territooriumi. Sageli tekib sellel ajal ka ajutine lumikate, ööpäevased õhutemperatuuri muutused on suhteliselt väikesed ja õhukülma on mitmel järjestikusel ööl.

Radioatsiooniline öökülm tekib vaiksetel selgetel öödel maapinna ja taimelehtede soojuskiirguse tagajärjel, mis põhjustab maapinna, taimede ja nende ümbruses oleva õhu tugeva jahtumise. Seda soodustab selge taevas ja tuule vaibumine. Sel puhul hakkab õhutemperatuur päikeseloojangu eel kiiresti langema ja selge ilma püsimisel saavutab päikesetõusu ajaks miinimumi.

Radiatsiooniline külm võib varakevadel kesta 8 - 12 tundi, hiliskevadel aga tunduvalt lühemalt ja esineb eelkõige väikestel aladel. Sageli esinevad nii adektiivne kui radiatsiooniline öökülm korrada, kusjuures esimene on ülekaalus öökülma alguses, teine hiljem.

Lisaks koha geograafilisele laiusele, maapinna kõrgusele ja kaugusele merest avaldavad öökülmade kujunemisele suurt mõju kohalik maastik, pinnamood, mullastik, metsasus, veekogude lähedus, õhu juure- ning äravoolu tingimused. Külm õhk on raskem ja ebatasase reljeefi puhul hakkab maapinna lähedal jahtunud õhumass valguma ümberkaudsetelt aladelt madalamatesse kohtadesse.

Selle tulemusena tuleb nõndanimetatud külmalohkudesse külma õhku pidevalt juurde, kõrgemates kohtades asendub aga äravoolanud õhumass uue ja soojemaga.

Kuidas kaitsta taimi öökülmade eest

• Kasvata öökülma suhtes tundlikke taimi kevadel ette ja kata neid külma eest.
• Arvesta, et kergemini tekivad kahjustused seni soojas (katte all) kasvanud taimedel.
• Külma suhtes on õrnad alles istutatud, veel vägejuurdunud taimed.
• Öökülma kaitseks kasta taimi õhtul sooja veega. Kui aga hommikul on külma saanud taimed närbunud, siis kasta (piserda) neid külma veega, et vähendada hommikusest intensiivsest päikesepaistest tekkinud suurt temperatuuri kontrasti.

Lugu ilmub koostöös Riikliku ilmateenistusega. Leia ilmateade siit.

Loe ka muude ilmariskide kohta.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta