Päikeselt Maani jõudvast elektromagnetkiirgusest pääseb läbi atmosfääri soojus- ehk pikalaineline kiirgus, nähtav ehk valguskiirgus ja osa ultraviolett- ehk UV-kiirgusest. Inimesele ja loodusele on kahjulik kõige lühema lainepikkusega ultaviolettkiirguse osa ehk UV-C-kiirgus, mis neeldub õnneks 15-35 km kõrgusel stratosfääris, osoonikihis.
- Kliima
- 8. august 2019
- Foto: Pixabay, CC Public Domain
Keskmise lainepikkusega ultraviolettkiirguse osa ehk UV-B-kiirguse maapinnani jõudmine sõltub suurel määral osoonikihi paksusest. Kõige pikalainelisem osa UV-kiirgusest ehk UV-A-kiirgus neeldub osoonikihis vähesel määral.
UV-kiirguse absoluutset tugevust mõõdetakse sensoritega, mille spektraaltundlikkus vastab inimese naha erüteemtundlikkusele. Erüteem on pindmiste veresoonte laienemise tagajärjel tekkiv nahapunetus. UV-indeks 1 tähistab erüteemselt efektiivse kiirguse tihedust 0,025 W/ruutmeeti kohta. Eestis on UV-indeksi kõrgeimaks väärtuseks mõõdetud 8,6 ühikut.
Parajates kogustes on UV-kiirgus inimesele kasulik, kuna selle toimel toimub D3-vitamiini süntees. See vitamiin soodustab luude tugevnemist ning kaitseb luuhõrenemise eest. Novembrist märtsini kestab nn "D-vitamiini talv" - aeg, mil päikesekiirgus ei võimalda seda organismile vajalikku vitamiini looduslikult naha kaudu sünteesida.
Kuidas end ja teisi liigse ultraviolettkiirguse eest kaitsta
- Päevitamisega peaksid ettevaatlikud olema õrna(tundliku) nahaga inimesed, lapsed või eakad, samuti need, kelle nahal leidub ebakorrapäraseid sünnimärke.
- Päevitusaeg sõltub UV-indeksist, mille väärtused on esitatud Riigi Ilmateenistuse veebilehel www.ilmateenistus.ee.
Lugu ilmub koostöös Riikliku ilmateenistusega. Leia ilmateade siit.
Loe ka muude ilmariskide kohta.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta