Kuna silmutorbikute jadade omanikke ei olnud võimalik kohe veekogul tuvastada, eemaldasid inspektorid ebaseaduslikult püügile asetatud silmutorbikud püügilt ning võtsid need hoiule, nagu seadus sellisel puhul ette näeb. Kohapeal tabatud kahele kalurile, kes kasutasid püügiks tähistamata-märgistamata silmutorbikuid, määrati väärteo korras rahatrahv. 

1. märtsist kuni 30. juunini on jõesilmu püük kõikides siseveekogudes keelatud, kuid praegu on silmupüügi kõrghooaeg. Samas tohib silmutorbikutega jõesilmusid püüda ainult kutselise kalapüügiloa alusel, milles on märgitud ka kasutada lubatud silmutorbikute arv.

Näiteks Narva jõel, mis on jõesilmude rikkaim jõgi, on kõigi väljastatud lubade alusel võimalik püügile panna kuni 15 000 silmutorbikut.

Keskkonnainspektsiooni Ida regiooni peainspektor-nõuniku Ivo Kase sõnul on nõudlus silmude järele suur ja kahjuks leidub kalureid, kes panevad lisaks lubatud arvu torbikutele püügile ka mitukümmend ülemäärast püügivahendit. 

"Ebaseaduslikult püügile asetatud püügivahendite tõttu väheneb ausalt püüdva kaluri saak ning seetõttu peaksid just kalurid ise olema huvitatud, et püük toimuks reeglitekohaselt. Kindlasti aitaks olukorda parandada see, kui kalurid rakendaksid naabrivalvet," ütles Kask.

Kalastajad, kes näevad veekogudel ebaseaduslikku või kahtlast tegevust, saavad sellest teada anda Keskkonnainspektsiooni valvetelefonile 1313.

Ebaseadusliku silmupüügi, nagu muudegi ebaseaduslike kalapüügijuhtumite korral võib füüsilisest isikust seaduserikkujat trahvida kuni 1200 euro suuruse trahviga. Kui ebaseaduslikuks püüdjaks on juriidiline isik, võib rahatrahv ulatuda kuni 3200 euroni.