Tihtilugu põletatakse jäätmeid koduahjus või lõkkes. Kahjuks prügipõletaja ei mõtle, et seab ohtu nii enda kui naabrite tervise. Marek Maasikmets ja Hanna-Lii Kupri Eesti Keskkonnauuringute Keskusest rääkisid Bioneerile sobimatute jäätmete põletamise ohtudest. Loe lisa ahi.envir.ee.

Millised on dioksiinilaadsete ühendite tervisemõjud? Miks peaks neid kartma?

Dioksiinilaadsed ühendid on keskkonnas püsivad ja kahjulikud ühendid, mis on võimelised läbi toiduahela akumuleeruma, st suurima kontsentratsiooni saavad tippkiskjad, sh inimesed.

Dioksiinilaadsed ühendid on äärmiselt toksilised ning kogunevad aja jooksul peamiselt rasvkoes. Kõrge dioksiinide hulk organismis võib põhjustada akne rasket vormi klooraknet. On näidatud ka sarkoomi (pahaloomuline kasvaja) tekke riski. Epidemioloogilised uuringud on näidanud vähitekke riski kõrge dioksiini koguse tõttu kõikides kehapiirkondades.

Vikipeedia andmetel võivad dioksiinilaadsed ühendid tekitada arenguhäireid laste hammaste emailil, kesk- ja perifeerne närvisüsteemi patoloogiad, kilpnäärmehaiguseid, kahjustusi immuunsüsteemile, diabeeti ja endometrioosi

Segaolmejäätmete koduahjus põletamise suur oht seisneb selles, et põlemisprotsessi käigus tekib märkimisväärsel hulgal dioksiinilaadseid ühendeid ning inimesed on nendele ühenditele eksponeeritud. Isegi kui enamus toksilisi ühendeid lendub läbi korstna välisõhku, ei tähenda see seda, et me nende ühenditega ei pruugi edaspidi kokkupuudet omada – dioksiinid on keskkonnas püsivad ühendid.

Milliseid ühendeid lisaks dioksiinidele tekib jäätmete põletamisel?

Lisaks dioksiinidele eraldub jäätmete põletamisel heksaklorobenseen (HCB), polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (PAH) (dioksiinid ja fuaraanid, HCB ja PAH kuuluvad püsivate orgaaniliste saasteainete gruppi, mis tähendab, et tegu on keskkonnas püsivate ainetega), peened osakeste ja gaasilised saasteained (CO, NO_x, SO₂, HCl ja lenduvad orgaaniliste ühendid (LOÜ)).

Miks on Teie meelest üldse oluline rääkida sobimatute jäätmete ahjus põletamisest? Inimesed suitsetavad ju ka. Kuidas erineb suitsetamine ja jäätmete ahjus põletamine?

Suitsetaja vastutab peamiselt enda tervise kahjustamise eest. Jäätmete koduahjus põletamine kahjustab ka teisi inimesi, kuna põlemisel tekkinud ohtlikud saasteained liiguvad tuulega lisaks koduaiale ka naabruskonda.

Suitsetamise ja jäätmete koduahjus põletamise ühiseks jooneks on tervist kahjustava mõju nähtamatus. Kui inimesed näeksid tegevuse mõju ja tagajärgi, siis nad ilmselt lõpetaksid.

Kuna jäätmete põletamine on keelatud, siis on üsna keeruline hinnata kui suur hulk Eesti elanikkonnast oma segaolmejäätmeid kodus põletab.

Statistikaameti andmete kohaselt oli 2012. aastaks segaolmejäätmete kogumissüsteemiga liitunute osakaal tõusnud 95%-le. Ametliku kogumissüsteemiga sidumata majapidamiste jäätmed jõuavad sellegipoolest vähemalt osaliselt kogumissüsteemi (avalikud jäätmemahutid, sh liigitikogumiseks kasutatavad pakendikonteinerid). Osad jäätmeid hüljatakse metsas jms.

Võib arvata, et korraldatud jäätmeveoga liitunud või mitte liitunud inimesed ei põleta prügi sellest vabanemise eesmärgil, vaid jäätmeid põletatakse harjumusest ning teadmatusest. Kui kohtkütte piirkonnas on kütmisperioodil tunda näiteks plasti põletamise lõhna, siis viitab see olukorrale, et jäätmeid koduahjudes ikkagi põletatakse.

Inimeste harjumusi on võimalik piisava teavitustööga muuta. Näiteks teavad aiandushuvilised, et koldetuhk rikastab mulda toiteelementidega ning vähendab mulla happesust. Seevastu on jäätmete ja küttepuu koospõletamisel tekkinud koldetuhk toksilisi saasteaineid täis ning ei sobi aeda.

Kuidas suhtute metalliühendeid (nt vaske) sisaldavate katalüsaatorite kasutamisse korstnate puhastamisel? Kas peaks eelistama korstnapühkijat?

Jaekaubanduses on saadaval erinevad tahma- ja pigieemaldusvahendid, millest mõningad on keskkonna seisukohast lähtuvalt äärmiselt ohtlikud. Seda eelkõige vahendis sisalduvate vase- ja klooriühendite tõttu. Nende ühendite kaasabil tekivad dioksiinilaadsed ühendid (Deaconi reaktsioon).

Katsemõõtmiste käigus on leitud, et nende vahendite kasutamisel on dioksiinilaadsete ühendite kontsentratsioonid kuni 10 000 korda kõrgemad. Saab küll korstnalõõrid puhtaks, kuid selle hinnaks on ülikõrged toksiliste ühendite kontsentratsioonid.

Soovitame eelistada ikkagi mehhaanilist korstnapühkimist!

Mis on peened osakesed ning kuidas need meid mõjutavad?

Peened osakesed on väga väikestest osakestest koosnev segu, mis sisaldab orgaanilisi aineid, lämmastik- ja vääveloksiide, nitraate ja sulfaate, metalle ning tolmuosakesi.

Osakesed jaotuvad vastavalt läbimõõdule. Peened osakesed läbimõõduga 2,5-10 µm pärinevad eeskätt pinnasest, teekattest ning tolmustest tööstusettevõtetest. Ülipeened osakesed, suurusega alla 2,5 µm, pärinevad lisaks erinevatele põlemisprotsessidele (kohtküte, katlamajad, tööstusettevõtted) ka heitgaasidest ning atmosfääris toimunud keemilistest reaktsioonidest.

Kui võrrelda kuiva küttepuu ja jäätmete põletamisel eraldunud peenete osakeste kontsentratsioone on näha, et kuiva küttepuu põletamisel on põlemisprotsess sujuvam ning peenete osakeste kontsentratsioon madalam.

Ebapiisav õhu juurdepääs ja kõrgetel temperatuuridel vabanev suur tuhasisaldus on põhilisteks parameetriteks, mis põhjustavad peenete osakeste eraldumist koduahjudes.

Peenete osakeste tagajärjel tekkiva tervisekahju põhjuseks ei ole mitte üks keemiline ühend, vaid erinevate keemiliste ühendite segu. Teaduslikes uuringutes on tõestatud, et peened ja ülipeened osakesed võivad põhjustada negatiivset tervisemõju isegi madalatel kontsentratsioonidel. Seega mängib tervisemõju avaldumises lisaks kontsentratsioonile rolli erinevate koostisosade interaktsioon ning ka ekspositsioon.

Jäätmete koduahjus põletamise negatiivsed mõjud võivad ilmneda nii pikaajalise jäätmete väikeses koguses põletamisega (nt harjumusest kasutada jäätmeid tulehakatuseks vms) kui ka lühiajalise suurtes kogustes jäätmete põletamisega. Sageli on haiguste tekkepõhjus mitme teguri kompleksne pikaajaline koosmõju.

Peened osakesed põhjustavad silmade ärritust. Hingates sisse ülipeeneid osakesi liiguvad need esmalt sügavale kopsudesse, põhjustades hingamisteede põletikulisi protsesse, ning sealt edasi vereringesse põhjustades südame- ja veresoonkonna haigusi.

Peenete osakeste kontsetratsiooni kahjulik mõju inimestele on erinev, olenedes inimese tervislikust seisundist ning varem põetud haigustest, samuti sellest, kas tegemist on täiskasvanuga, lapsega või eakaga.

Tervisemõjud ilmnevad akuutselt, põhjustatuna nii lühiajalistest kõrge saastetasemega episoodidest kui ka kroonilisena põhjustatuna pikaajalistest mõõdukalt kõrgematest saastetasemetest. Enam on mõjutatud tundlikud isikud, kes võivad kogeda negatiivseid nähte ka siis, kui need teistel ei esine.

Eesti Keskkonnauuringute Keskuse seireandmete viimaste aastate analüüs on näidanud, et välisõhu kvaliteedi suurimaks probleemiks kohtkütte piirkondades on peente osakeste kontsentratsioon välisõhus.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta