2008. aasta oli eestimaalaste jaoks prügi vallas ärkamise aasta – prügi sorteerimine muutus kohustuslikuks ja toimus ka vabatahtlike kampaania „Teeme ära 2008“. Ent endiselt on inimesi, kelle jaoks prügi sorteerimine on keeruline. Seda näitas ka suur huvi Bioneeri koostatud prügi sorteerimise tabeli vastu.

Miks jäätmeid sortida?

  • Tänapäevased tehnoloogiad võimaldavad kasutuks muutunud pakenditest valmistada uusi  vajalikke tooteid, aga seda eeldusel, et pakendijäätmed eraldatakse juba alguses muust prügist. Kui pakendid segunevad olmejäätmetega, siis nende kvaliteet langeb ja ümbertöötlemine võib osutuda võimatuks.

  • Jäätmete vedu ja -ladestamine on tavalised teenused, mille eest me kõik maksame. Jäätmeid sorteerides on meil võimalik igapäevaseid kulusid vähendada, sest pakendeid saab ära anda tasuta.

  • Pakendijäätmete sorteerimine annab võimaluse küsida panditaara eest raha tagasi. Seda tasub kindlasti teha, sest kaupluses olete te ju panditaara eest ise maksnud.

Kuidas jäätmeid sortida?

  • Koguge panditaara muudest pakenditest eraldi ja tagastage see kogumispunkti.

  • Panditaara ei pea olema pestud.

  • Pakendikonteineritesse kogutakse puhtaid pakendeid. Toidujäätmetega pesemata pakendid hakkavad haisema ja nende kvaliteet võib langeda (nt pesemata tetrapakid lähevad hallitama).

  • Klaastaarale võib külge jätta paberist sildid.

  • Metallpurgid ja plastikpudelid tuleb ruumi säästmiseks kokku pressida.

  • Metallpurgi sisse ei tohi visata muid jäätmeid (nt suitsukonisid).

  • Plast- ja klaaspudelilt tuleb eemaldada kork ja korgi krae, sest need on teisest materjalist.

  • Toiduga määrdunud ja vettinud pappi enam töödelda ei saa.

  • Üldprügi hulka ei tohi panna ohtlike jäätmeid (ravimid, säästulambid, värvid, lahustid, lakid, akud, patareid)!

Kas teadsite?

  • Ühe uue alumiiniumpurgi tootmine võrdub 20 purgi tootmisega taaskasutatud materjalist.

  • Joogipurkide materjalist saab valmistada ka muud kui uut joogitaarat. Seda saab kasutada ka näiteks autoosade ja külmkappide tootmiseks.

  • Plastmaterjalide tootmine on viimase 50 aastaga kasvanud ligi 200%.

  • Ühe elaniku kohta tekib Eestis keskmiselt 425kg prügi aastas. See on võrdne viie 800-liitrise prügikonteineriga. Umbes 60% jäätmetest moodustavad pakendid.

  • Sobimatute plastide põletamine koduses ahjus võib rikkuda küttekolde jäädavalt.

  • 1 tonn vanapaberit säästab 16 puud.

  • 1 kilo taaskasutatud plastpakendeid säästab 1 kilo kütteõli jagu energiat.

  • 1 tonn kilet võrdub 55000 kilekotiga.

Sarnased artiklid