1. juulil avatakse kalastuskaartide müük vähipüügiks. Olgugi et enamikus maakondades on püügivõimalused piirarvuvabad, leidub kohti, kus vähipüük on sel hooajal keelatud. Üks selline paik on Hiiumaa.

“Hiiumaa vähivaru tänavu püüki ei võimalda. Samal põhjusel on püük keelatud ka Saaremaal Karujärves,” selgitas Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Herki Tuus.  Tuus lisas, et kuigi tänavu juba leevendatult, jäi siiski kitsendusena kehtima ka jõevähi püügikeeld Pärnu maakonnas Pärnu jões.

2019. aastal on keelatud Pärnumaal vähipüük Pärnu jões, Pärnu vallikraavis, Reiu jões, Sauga jões, Tuudi jões ja Vanamõisa jões. “Vähipüük keelatakse nois veekogudes, sest katsepüükide käigus on saadud lisaks signaalvähkidele ka teist võõrliiki, ogapõskset vähki. Võõrliigi leviku takistamiseks keeld kehtestataksegi,” lisas Tuus. 

Millistel veekogudel täpselt vähipüük lubatud ei ole, tasub igal kalastajal enne püügile minekut üle kontrollida Riigi Teatajas ilmunud määrusest “Ajutised püügikitsendused, harrastuspüügiõiguse tasu ja püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2019. aastal”.

Ühe kõige olulisema muudatusena vähipüügi juures tuleb püüdjatel arvestada, et alates käesolevast aastast on vähipüügile kehtestatud isendipõhine väljapüügi piirang. Kalastajatel on lubatud ühe kalastuskaardi alusel püüda kuni 100 mõõdulist vähki ühes ööpäevas.

Püügilubadega tohib püüda jõevähke, mille pikkus otsaorgist kuni laka (karvakeste) lõpuni on 11 cm, väiksemad jõevähid tuleb lasta kohe püügikohas veekogusse tagasi. Kui tabate signaalvähi, siis seda isendit ei tohi kindlasti veekogusse tagasi lasta. Signaalvähk on võõrliik, kes kannab ohtlikku vähikatku tekitajat, mistõttu tuleb signaalvähi leiust teavitada esimesel võimalusel Keskkonnaametit.

„Vähipüük on paljude harrastuspüüdjate jaoks suve lahutamatu osa. Et seda saaks nautida ka tulevikus, tuleb haiguste vältimiseks vähipüügivahendeid pärast püüki desinfitseerida ning jätta päevaks päikese kätte kuivama – nii hävivad kõik jõevähki ohustavad haigustekitajad,“ tuletas meelde Aimar Rakko, Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja.„Haiguste ja võõrliikide leviku vältimiseks ei tohi vähke ilma Keskkonnaameti loata ümber asustada mõnda teise veekogusse, ka kodutiiki mitte.“

Sarnaselt varasematele aastatele algab 1. juulil kell 9.00 kalastuskaartide taotlemine jõevähi püügiks veebiportaali www.pilet.ee kaudu ja Keskkonnaameti regionaalsetes kontorites.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta