Leili Tuul Keskkonnainspektsioonist rääkis Bioneerile, et kalainspektoritel tuleb teha tegemist nii kummipükstes "jalutajatega" kui ka äkilisemate röövpüüdjatega.

Kuidas jõgedel kontrolli tehakse?

Kus ja kuidas täpselt kontrollitakse, seda ma ei hakka arusaadavatel põhjustel täpselt kirjeldama.

Põhiline tegevus käib hilistel õhtutundidel, öösel ja varahommikul, kui tavaliselt inimesed magavad.

Järelevalve tähendab hulka valvatud tunde pimedatel jõekallastel ja loomulikult mitte kõige mugavamates tingimustes. Õigel ajal õiges kohas olla on üsna keeruline. Ei saa igale meetrile inspektorit valvesse panna ja pidevalt kogu veekogu valvata.

Kontrollimist vajavaid kohti on rohkem kui üks, aga eks inspektorid teavad ära kriitilisemad kohad, millel on vaja silma peal hoida.

Tihtipeale tegutsevad röövpüüdjad mitmekesi ja pannakse oma valve välja, kes inspektorite tulekust ette hoiatab, nii et röövpüüdjate üllatamiseks peavad inspektorid mõnigi kord juba aegsasti koha sisse võtma.

Jõekallastel toimub üsna tihti ka võidujooks röövpüüdjatega.

Tooge palun mõni sobiv näide.

Tuleb ette, et inspektorid kohtuvad öösel või varahommikul veekogude ääres kummipükstes "jalutajatega" või vees seisvate "loodusvaatlejatega", kellel ei ole väidetavalt mingeid halbu kavatsusi.

Paar aastat tagasi oli Lääne-Virumaal juhus, kui inspektorid läksid koos TV3 reporteriga varahommikul veekogudele järelevalvet tegema ja kohtasid mere ääres kahte meest, kes olid väidetavalt prügi korjamas. Jäljed värskelt sadanud lumel viisid aga äsja merest võetud nakkevõrguni, nii et meeste tegevuse suhtes ei olnud kahtlust.

Inspektorite töös tuleb ette ka äkilisemaid juhtumeid, näiteks on järelevalveautol rehvid läbi torgatud.

Lisaks öistele kontrollkäikudele tehakse muidugi ka päevaseid reide.

Igal aastal korjavad inspektorid ära jõesuudmetest röövpüüdjate pandud võrke ning jõekallastele peidetud või kiiruga maha visatud püügivahendeid - ahingud, konksud, kahvad jms. Samuti alustatakse igal aastal röövpüüdjate suhtes mitmeid väärteomenetlusi.

Kas jõgede olukord on paranenud või mitte?

Usume, et meie järelevalve on muutunud täpsemaks ja seetõttu ka tulemuslikumaks. Täpset analüüsi, kuidas olukord lõhejõgedel on aastatega muutunud, ei oska kahjuks välja tuua.

Miks kuderahu vajalik on?

Usume ja loodame, et enamik kalastajaid saab kuderahu vajalikkusest aru ja peab sellest kinni.

Püügikeeld kehtestatakse selleks, et lõhelised (samamoodi ka kõik muud kalad) saaksid kudeda ja järglasi anda.

Ehkki keeluajad on kalastajatele üldjoontes teada, toob kudeaeg igal aastal jõgede äärde röövpüüdjaid, kes mõtlevad ainult hetke kasule.

Tegelikult tugevdasid inspektorid juba enne ametliku keeluaja algust järelevalvet, sest juba oli märgata püügihuvi. Näiteks Lääne-Virumaal Selja jõel tabati oktoobrikuu alguses röövpüüdjad, kelle saagiks langes mitu alamõõdulist lõhet.

Nii Lääne-Viru kui Harjumaa jõgedest oli selleks ajaks eemaldatud ka mitmeid röövpüüdjate pandud püüniseid.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta