2011. aasta esimestel päevadel andis keskkonnaminister Jaanus Tamkivi teada, et tänu hoogsale vee- ja kanalisatsioonisüsteemide ehitamisele ja uuendamisele ning veepuhastussüsteemide rajamisele on kvaliteetne joogivesi tagatud ligi kolmveerandile Eesti elanikest. Bioneer uuris Keskkonnaministeeriumi veeosakonna projektide büroo nõuniku Kristo Kärmase käest, millist vett siis ülejäänud veerand eestimaalastest jooma peab.

Millised suuremad ühisveevärgi ja kanalisatsiooniprojektid 2010. aastal valmisid? Kas suurte asulate kõrval said rahastust ka väiksemate asulatega seotud projektid? Palju inimesi nendest projektidest kasu sai?

Lõppenud või lõppjärku on jõudnud projektid, mis said rahastamisotsuse Euroopa Liidu eelmisel rahastamisperioodil ehk aastatel 2004–2006. Näiteks lõppesid tööd Kohtla-Järve, Jõhvi, Kiviõli ja Püssi linnade piirkonnas, kus rekonstrueeriti 42km ja rajati 29km kanalisatsioonitorustikke. Lisaks rekonstrueeriti 13km ja rajati 12km sademevee torustikke. Nende linnade reovett puhastava Kohtla-Järve reoveepuhasti uuendamine lõppes juba 2009. aasta kevadel. Projekti „Kohtla-Järve regionaalse reoveekäitlussüsteemi rekonstrueerimine“ kogumaksumuseks kujunes 39 924 000 eurot.

Veel lõppesid mullu projekti „Läänesaarte alamvesikonna vee- ja kanalisatsioonisüsteemid“ raames vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise ja rajamise tööd Hiiumaal ja Saaremaal, kus maakondade väiksemate asumite ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemide kõrval rekonstrueeriti ka maakonnakeskuste Kärdla ja Kuressaare linna joogiveetöötlusseadmed ja reoveepuhastid koos reoveesette töötlemise tehnoloogiaga. Projekti kogumaksumus 27 227 000 eurot.

Lõpule jõuti ka Matsalu valgala piirkonna veeprojekti (52 802 000 eurot) Haapsalu alamprojekti töödega. Töid tehti seitsmes omavalitsuses: Haapsalu linnas, Ridala, Risti, Taebla, Oru, Noarootsi ja Vormsi vallas. Kokku rekonstrueeriti ja ehitati alamprojekti raames 40km veetorustikku ja 46km kanalisatsioonitorustikku; rekonstrueeriti või rajati joogiveetöötlus 17 puurkaevul ning rekonstrueeriti viis reoveepuhastit. Haapsalu alamprojekti kogumaksumus oli 12 801 855 EUR.

2010. aastal lõpetati tööd projekti „Emajõe ja Võhandu jõe valgala veemajandusprojekt“ (63 912 000 eurot) Põlva alamprojekti raames. Põlva linnas, Põlva, Räpina ja Ahja vallas rekonstrueeriti ja ehitati 47km veetorustikku ja 52km kanalisatsioonitorustikku, rajati kahe joogiveehaarde joogiveetöötlus ning rekonstrueeriti kolm reoveepuhastit. Põlva alamprojekti kogumaksumus oli 21 384 000 eurot.

Sama veemajandusprojekti raames (Emajõe alamprojekt) on suures osas tööd lõpule jõudnud ka Tartu ning Jõgevamaal. Selle aasta algusesse lükkus Võru linna reoveepuhasti lõplik valmimine ja osa torutöid. Emajõe alamprojekti on haaratud 22 kohalikku omavalitsust Tartumaalt, Jõgevamaalt ja Ida-Virumaalt. Olulisemad tööd on suuremahuline vee- ja kanalisatsioonisüsteemide väljaehitamine Elva linnas ning nimetatud süsteemide rekonstrueerimine Ülenurme, Tõrvandi ja Nõo asulates. Võru linnas (Võru alamprojekt) rekonstrueeriti joogiveetöötlusjaam, reoveepuhasti ning vee ja kanalisatsioonitorustikud, Antsla vallas rekonstrueeriti ja rajati vee ja kanalisatsioonitorustikke.

Nimetatud, möödunud aastal lõpetatud või lõpusirgele jõudnud projektidega on seotud ligikaudu 145 000 elanikku. Kõikide nende projektide suurrahastaja on olnud Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond, mille osalus on olnud 85 protsenti. Kümnendiku projektide kogumaksumusest on katnud toetuse saajad – kohalikud omavalitsused ja nende vee-ettevõtted ning 5 protsenti SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Perioodil 2004–2006 rahastatud vee- ja kanalisatsiooniprojektide kogumaksumuseks kokku kujunes 281 miljonit eurot ehk 4,4 miljardit krooni ja kogu perioodi projektidega on seotud ligikaudu 350 000 elanikku.

Miks selline uuendustöö oluline on?

Selline laiaulatuslik vee- ja kanalisatsioonisüsteemide renoveerimine ja väljaehitamine on vajalik eelkõige inimestele kvaliteetse ja terviseohutuse nõuetele vastava joogivee tagamiseks ja kanalisatsioonisüsteemide puhul tekkiva reovee nõuetekohaseks kokkukogumiseks ja puhastamiseks ning veekeskkonna – vooluveekogud, järved, rannikumeri ja ka põhjavesi – kaitseks.

Nõuded tulenevad Euroopa Liiduga liitumisel võetud kohustustest asulareovee puhastamise direktiivi ja joogivee direktiivi täitmiseks.

Kuidas otsustatakse, milline piirkond ühisveevärgi ja kanalisatsiooniprojektideks raha saab?

Projektide rahastamisel lähtutakse EL-iga liitumisel võetud direktiivide nõuetega vastavuse saavutamise tähtaegadest. Sellest lähtuvalt on kõigepealt suunatud investeeringud suuremate asulate ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimisele ja laiendamisele. Seejärel rahastatakse väiksemate asulate ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimist.

Projekte kaasrahastatakse samadel põhimõtetel nii EL Ühtekuuluvusfondi kui ka SA KIK keskkonnaprogrammi rahalistest vahenditest.

Millised suuremad ühisveevärgi ja kanalisatsiooniprojektid lähimas tulevikus plaanis on?

Elukeskkonna Arendamise Rakenduskava meetme „Veemajanduse infrastruktuuri arendamine“ I voorus rahastusotsuse saanud 35 projekti (kogusumma 421 816 000 eurot) puhul on projekteerimis- ja ehitustööd täna käimas. Paljud neist lõpevad 2011. aastal, kuid enamus jääb järgmisse aastasse.

Oluline on seegi, et 2010. aastal tehti rahastamisotsus veel 22 projektile, mille tegevused puudutavad ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemide ehitamist ja rekonstrueerimist erinevates Eesti väiksemates asulates ja külades. Järge ootab 24 rahastamistaotlust, mille hindamine praegu toimub.

Täiendav info rahastatud projektide kohta on SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse kodulehel. 

Keskkonnaministri sõnul on kvaliteetne joogivesi tagatud ligi kolmveerandile Eesti elanikest. Aga kuidas saavad joogivett ülejäänud veerand elanikkonnast? Kas mõni piirkond Eestis on eriliseks murelapseks?

Riiklikku järelevalvet teostatakse ühisveevärkide ehk süsteemide, millega on liidetud üle 50 elaniku, üle. 2009. aasta andmetel kasutab 87 protsenti elanikest (1,165 miljonit) ühisveevärgi vett, neist 72 protsenti ehk 838 000 inimese vesi vastab täielikult nõuetele.

Nõuetele mittevastavust esineb täna veel ca 327 000 ühisveevärgi tarbijal. Lähiaastatel ehk Narva linna ja Kohtla-Järve ning Jõhvi linna piirkonna veetöötlusjaamade rekonstrueerimise järgselt suureneb nõuetele vastavat joogivett saavate tarbijate hulk 130 000 elaniku võrra. Ehk seejärel saavad nõuetele vastavat joogivett 83 protsenti ühisveevärgiga liitunud elanikest.

Ülejäänud veevärkide puhul on tegemist väikeste veevärkidega, mis hõlmavad kokku veel ligikaudu 197 000 elanikku.

Praeguste mittevastavate ühisveevärkide vee puhul on enamasti tegu sellega, et indikaatornäitajad, peamiselt raud ja mangaan, ei vasta kehtestatud nõuetele. Ebakvaliteetse, kuid tervisele mitteohtliku vee tarbijaid on 20,3 protsenti.

Vähem on probleeme keemiliste parameetritega (6,25 protsenti tarbijatest) – peamiselt probleemiks fluoriid, boor ja trihalometaanid. Mikrobioloogiliste parameetritega on probleeme 0,05 protsendil tarbijatest. Seejuures on tegemist enamasti ühekordsete, mitte pidevate kõrvalekaldumistega.

13 protsenti elanikest, kellel ühisveevärk puudub, elavad hajaasustuses ja saavad joogivett kas oma puur- või salvkaevust. Nendele kaevudele riiklikku seiret ei tehta ja suures osas peavad oma vee kvaliteedi eest vastutama elanikud ise. Vee kvaliteeti uuritkase juhul, kui inimene ise seda soovib.

Väikeses mahus investeeringuid suunatakse probleemsetesse hajaasustuse piirkondadesse ka Siseministeeriumi koordineeritava hajaasustuse veeprogrammi kaudu. Õnneks tõsiste joogivee kvaliteedipuudustega hajaasustuse piirkondi meil ei ole.

Ühiskanalisatsiooni seisukorda hinnatakse reoveekogumisalade lõikes. Reoveekogumisalade statistiline informatsioon asulareovee puhastamise direktiivi vastavuse osas 2010. aasta kohta jõuab Keskkonnateabe Keskuse lõplikesse andmebaasidesse alles selle aasta keskpaiku.

Praegu on Keskkonnaministeeriumil teada reoveekogumisalade vastavus 2009. aasta 31. detsembri seisuga, mil reostuskoormusega üle 2000 inimekvivalendi reoveekogumisaladest vastasid nõuetele pisut üle poole (60 reoveekogumisalast 32 ehk 53 protsenti). Reoveepuhasti ei vastanud direktiivi nõuetele 22 protsendil reoveekogumisaladest ning ühiskanalisatsioonitorustikud ei vastanud nõuetele 33 protsendil reoveekogumisaladest. Kuid pärast suuremahuliste investeerimisprojektide lõppemist 2013. aastal võib eeldada, et kõik reoveekogumisalad vastavad Eestis nõuetele.

Kas inimesed saavad kuskilt infot ka, kas nende elukohas on kvaliteetne joogivesi? Et kas nemad kuuluvad n.ö. selle veerandi alla, kus kvaliteetne joogivesi tagatud ei ole?

Joogivee kvaliteedi üle teostab järelevalvet Terviseamet. Terviseameti veebilehel on ülevaade joogivee kvaliteedist aastate lõikes nii koondülevaatena kui ka veevärgipõhiselt. Näiteks 2009. aasta järelevalve tulemused on leitavad aadressil www.terviseamet.ee/keskkonnatervis/vesi/jarelevalve-tulemused.html

Kas inimene saab ka ise oma vett testida lasta? Kust leida infot testimisvõimaluste kohta?

Kui inimene soovib oma kodus tarvitatavat vett lasta analüüsida, siis selleks tuleb pöörduda oma kodu asukoha Terviseameti piirkondliku talituse poole, kust saab juba edasisi juhiseid (näiteks milliseid kvaliteedinäitajaid analüüsida, kas on vajalik proovivõtja kohaletulek jne). 

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta