Jaanilõket ette valmistades tuleb meeles pidada, et lõkkesse sobivad kuiv puit, oksad, immutamata puitmaterjal, paber, kiletamata papp ning muu töötlemata looduslik materjal. Mööblit, immutatud või värvitud puitu (nt vanu elektriposte), vanarehve, plasti või riideid ei tohi lõkkesse visata, kuna nende põletamisel paiskuvad õhku tervisele ohtlikud ained.

„Kodune prügipõletus on keelatud selleks, et kaitsta meid ümbritsevat keskkonda ja inimese tervist. Jäätmete põletamisel lõkkes eraldub hulk kahjulikke aineid, sest temperatuur ei tõuse piisavalt kõrgele, et ohtlikud ained ära põleksid. Samuti ei ole võimalik põlemisel tekkivaid ohtlikke suitsugaase kokku koguda erinevalt jäätmepõletustehasest,“ selgitas Reet Siilaberg, Keskkonnaameti jäätmete peaspetsialist.

Keskkonnaministeeriumi ja Eesti Keskkonnauuringute Keskuse korraldatud prügipõletuse katsest selgus, et jäätmete põletamine kodustes lõketes halvendab märgatavalt õhukvaliteeti kantserogeenide näol. Katse tulemused näitasid, et olmejäätmeid põletades on kantserogeensete ühendite kontsentratsioonid õhus oluliselt kõrgemad kui puhast puitu põletades. Suurimaid probleeme tervisele tekitavad silmale nähtamatud dioksiinid, mille tase koduse jäätmelõkke suitsus on üle kahe korra kõrgem prügipõletustehastele kehtestatud piirväärtusest.

Jäätmete põletamisel tekkiv suits võib tekitada tervisehäireid selle otsesel sissehingamisel.  Kõige rohkem mõjutab see tundliku hingamissüsteemiga inimesi, samuti lapsi ja vanureid. Lühiajaline suitsu sees viibimine võib põhjustada peavalu, iiveldust ja löövet. Tekkinud suits ja selles olevad saasteained ei mõjuta mitte ainult prügipõletajat, vaid ka tema lähedasi ning kõiki inimesi ja muud elusloodust, kes võivad tekkinud saasteainetega kokku puutuda nii lõkke lähiümbruses kui ka saastunud aiasaaduseid tarbides.

Saasteained langevad maapinnale ning vette, kust need omakorda liiguvad edasi meie toidulauale, kui sööme sealsamas kasvatatud aiasaaduseid või veekogudest püütud kalu. Üle 90% päevasest dioksiini annusest tulebki tarbitud toidu, eriti liha ja piimasaaduste, vähem kala kaudu. Mida rohkem saastatud toiduaineid tarbida, seda enam ohtlikke ühendeid inimese keha talletab ja see võib omakorda edasi kanduda veel sündimata lapsele või rinnapiimaga imikutele.

Tuleohutuse tagamiseks peab kuni ühemeetrise diameetriga lõke olema vähemalt kaheksa meetri kaugusel hoonest ning suurema diameetriga lõke vähemalt 15 meetri kaugusel.

Jälgides keskkonna- ja tuleohutusnõudeid tagame turvalise jaanitule ja hea elukeskkonna.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta