Gripi mõju ühiskonnale võib olla märkimisväärne, kui haiguse levides tekib epideemia (haiguse ulatuslik puhang) või karmimal juhul maailma haarav pandeemia. Sealjuures on oluline tähele panna, et kiirete mutatsioonide tõttu võivad gripiviirused muutuda patogeeniks paljudele liikidele ning nakatada soodsatel tingimustel ka teisi loomarühmi, sealhulgas inimest.

Linnuviirustest on kurikuulsaim linnugripp, mis levib eelkõige vee- ja rannikulindudel. Alates 1955. aastast on teada üle 30 linnugripi puhangu, millest suurima põhjustas 1996. aastal Hiinas tüvi H5N1. Siis nakatusid nii kodu- kui ka metslinnud ning inimesed 80-st riigist Aasias, Euroopas, Aafrikas ja Põhja-Ameerikas; inimeste suremus tüvega H5N1 nakatudes on kõrge, keskmiselt 64%, kuid mõnel aastal ka 75%. Kuid lindudel leidub ka mitmeid teisi vähem või rohkem patogeenseid gripitüvesid, näiteks on ohtlik ka tüvi H5N8.

Linnugrippi nakatunud metsikute lindude osakaalu on keeruline määrata. Seniste uuringute põhjal on teada, et asurkonnas on nakatunuid reeglina alla 5%, tavaliselt 1–2%. Üksikutel juhtudes on Euroopas tuvastatud ka lindude oluliselt kõrgem (7,5–10% asurkonnast) nakatumine.

Tänaseks on linnugripp tuvastatud enam kui sajal linnuliigil, enamasti hanelistel või kurvitsalistel ning rändeperioodil võivad linnud viirust kiiresti levitada. Näiteks Rootsi rannikult võib nakatunud sinikael-part (Anas platyrhynchos; teadaolevalt linnugripi oluliseim peremeesliik), jõuda loetud tundidega Eesti rannikule (loe täpsemalt siit). Kuna loodusest ei ole võimalik linnugrippi välja juurida ning metsikud linnud võivad rändel nakatada vabapidamisel olevaid kodulinde, kellelt omakorda võib gripp kanduda inimestele, tuleb gripi levikut ja muutumist hoolsalt jälgida.

Gripile on soodsad aastaringse veelindude asurkonnaga piirkonnad, mis hõlmavad ka rändeteid. Üheks selliseks on näiteks Ukraina, kus on sobilikud tingimused nii lindude rändepeatusteks, talvitamiseks kui ka pesitsemiseks ning mida läbivad Põhja-Aasia, Euroopa, Baltimaade, Kaspia mere, Lääne-Siberi ja Kasahstani piirkonna lindude rändeteed. Viimastel kümnenditel on Ukrainas olnud kolm suuremat gripipuhangut nii metsikute kui ka kodulindude seas: aastatel 2005–2006 ja 2008 levis tüvi H5N1, 2016–2017 aga samuti kõrge patogeensusega H5N8.

Suuremaid ja väiksemaid puhanguid on olnud ka teistes Euroopa riikides, näiteks Poolas, Bulgaarias, Gruusias ja Venemaal. Soodsa kliima tõttu on Ukrainas lindudel pidevalt ringlemas ka madala patogeensusega linnugripitüvesid, mistõttu on oluline teada, millised tüved levivad ja milline on erinevate linnuliikide roll linnugripi säilimisel ja levitamisel.

Üheteistkümne aasta jooksul Aasovi ja Musta mere piirkonnast kogutud 105 linnuliigil (21 511 hukkunud lindu 11 seltsist) tuvastati kokku 95 erinevat viirust, millest üheksa (12,8%) olid H5 tüüpi viirused; kaheksal juhul oli H5N1 ja ühel juhul H5N2. Viiruseid tuvastati ainult külmemal perioodil novembrist jaanuarini, mil linnud kogunesid suurte hulkadena.

Viis kõrge patogeensusega H5N1 viirust tuvastati kormoranidel (Phalacrocorax carbo), kolm tuttpütil (Podiceps cristatus) ja üks madala patogeensusega H5N2 viirus piilpardil (Anas crecca). Hilisemal perioodil leiti H5N8 tulipardil (Tadorna ferruginea) ja suur-laukhanel (Anser albifrons), aga ka keskkonnast kogutud proovidest.

Viiruste põlvnemine näitab, et Ukraina tuttpüttidelt leitu on kõige sarnasem Lääne-Euroopas (Poolas, Saksamaal, Tšehhis) leitud linnugripi tüvedega. Kõik Ukrainast leitud H5N8 viirused sarnanevad aga Lõuna-Venemaalt ja Belgiast leitud viirustega, mis viitab tüve kiirele levikule; sama on täheldatud eelnevalt ka H5N1 tüve puhul. H5Nx tüüpi viiruste globaalselt eduka leviku taga võib olla nende varjatus, sest Ukraina nakatunud lindudel väliseid haigustunnuseid ei olnud. Erineva patogeensusega linnugripitüvede ökoloogia ja bioloogia kindlakstegemiseks on vajalik vähemalt olulise tähtsusega piirkondades pidev asurkondade testimine – vaid nii saab kasutusele võtta nende vältimiseks vajalikke abinõusid.

Muzyka D, Rula O, Tkachenko S, Muzyka N, Köthe S, Pishchanskyi O, Stegniy B, Pantin-Jackwood M, Beer M (2019). Highly Pathogenic and Low Pathogenic Avian Influenza H5 Subtype Viruses in Wild Birds in Ukraine. Avian Diseases 63(sp1): 235-245. https://doi.org/10.1637/11879-042718-ResNote.1

Lugu on pärit Aasta linnu teadusuudiste lehelt, mida toimetab Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloogia teadur Marko Mägi.

Aasta linnu projekti toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Sarnased artiklid