22. juulil täitub 300 aastat Kadrioru lossi- ja pargiansambli rajamisest. Juba pool aastat kulgenud juubelipidustused tipnevad juubelikuul kolme tähtsa sündmusega: Kadrioru sünnipäeva suurejoonelise tähistamisega 22. juulil, Kadrioru kunstimuuseumis avatava juubelinäitusega ning roosinäitusega „100 Eesti roosi“.

Kadrioru pargiansambli sünniks loetakse 22. juulit 1718, mil Vene tsaari Peeter I käsul alustati Tallinna lähistele uue euroopaliku suvelossi rajamist. „Valitseja oli oma linnalähedases majas ja mõõtis selle lähedal kohta maja vundamendile ja aiale, mille tarvis oli Tema Kõrgeaususe juures Peterburist kaasa toodud arhitekt Michetti,“ loeme 22. juuli 1718 sissekandest tsaar Peeter I välipäevikus.

22. juulil tähistatakse suurt juubelipäeva terves Kadriorus. Pidulik avatseremoonia toimub Kadrioru lossi ees kell 12.00. Sellele järgnevad lossiaiamängud: mängulised ja loomingulised tegevused lastele ja täiskasvanutele, mille käigus tutvume erinevate ametimeestega, kes Kadrioru algusaegadel siin töötasid. Lossiaiamängudes osalevad Kadrioru kunstimuuseum, Kadrioru park, Peeter I majamuuseum, Mikkeli muuseum, lastemuuseum Miiamilla, Kumu kunstimuuseum, Vilde muuseum ja restoran Mon Repos. Külastada saab ka Presidendi Kantselei roosiaeda ja Kadrioru majakat Lasnamäe klindi nõlval. Kadriorg täitub ajaloolistes kostüümides värvikate tegelastega, kellelt külastajad saavad teada, kes oli kastellaan, milliseid töid tegi kiirkäskjalg, õuekunstnik või tantsuõpetaja, kes elasid slobodaas ja kui kaugele näeb Kadrioru tuletornist. Kõik väljas toimuvad tegevused on osalejatele tasuta, muuseumide külastused (välja arvatud Kumu) on sünnipäevahinnaga 1 euro.

Kell 13.00 toimub Kadrioru lossi banketisaalis Kadrioru lossi- ja pargiansambli 300. aastapäevale pühendatud Eesti Posti margi esitlus. Postmargi kujundas Lembit Lõhmus, selle tiraaž on 35 000 eksemplari, ühe margi hind on 0,65 eurot. Poognal on kümme marki Kadrioru lossi motiiviga. Esitlusel saab margile esimese päeva templi ja autori autogrammi.

Juubelipäeva tipphetk on kell 16.00 algav galakontsert „Kadriorg 300“ Kadrioru pargi kontserdiväljakul. Esineb Üle-Eestiline Noorte Sümfooniaorkester (ÜENSO) dirigent Jüri-Ruut Kanguri juhatusel. Solistidena astuvad üles Elina Netšajeva, Kalle Sepp ja Andreas Lend ning kaastegevad on ajaloolise tantsu teatri Petit Trianon artistid (Peterburi). Kontsert on publikule tasuta.

21. juulil avatakse Kadrioru kunstimuuseumis suur juubelinäitus „Kadriorg 300“. Väljapanek on kummardus sellele unikaalsele arhitektuuriteosele ja kultuurimälestisele. Kadriorg on olnud lavaks tähtsatele poliitilistele sündmustele, kujundanud paljude põlvkondade esteetilisi tõekspidamisi ning omanud märkimisväärset rolli kunstis ja kirjanduses. Näitus peegeldab lossi ja pargi ajaloo kuma ning loob atmosfääri, mis aitab tunnetada Kadrioru olemust. Näitusel on esitatud Kadrioruga seotud inimesed, pargi plaanid ja hoonete ehitusjoonised, vanad gravüürid ja fotod, filmikroonika kaadrid ja kunstiteosed, mida elavdavad ajaloolised kostüümid Aleksandr Vassiljevi Fondi kogust. Näituse kuraatorid on Aleksandra Murre ja Kerttu Männiste. Näitus jääb avatuks 21. oktoobrini 2018. Esimesed elamusprogrammid näitusel koos muusika, Peterburi tantsuteatri Petit Trianon etenduse ja kuraatoriekskursiooniga toimuvad 23. ja 24. juulil kell 19.00.

12. juulil avatakse Kadrioru lossi- ja pargiansambli 300. aastapäevale ja Eesti Vabariigi 100. aastapäevale pühendatud näitus „100 Eesti roosi“ Kadrioru pargi kontserdiväljakul. Näituse kuraator on Rein Joost. Näituse raames toimub Kadrioru juubelile pühendatud roosisordi esitlus – tegu on 17. sajandil Hollandis vabas looduses avastatud umbes saja lillakasroosa kroonlehega roosiga Rosa x centifolia ’Muscosa’. Kadrioru jaoks valiti just see barokne roosisort, sest see sarnaneb väga Kadrioru lossi peasaali laemaalil kujutatud roosiga. Roos istutatakse Eesti Vabariigi 100. aastapäeva puhul kingitusena Eesti Vabariigi Presidendi Kantselei roosiaeda ja Kuberneri aeda.

Juubelipidustustega soovivad Kadrioru park ja kunstimuuseum ning teised Kadriorus asuvad muuseumid juhtida tähelepanu Kadrioru ansambli ajaloole ja tänapäevale, selle tähendusele Eesti ja maailma kultuuriloo kontekstis ja meie kõigi igapäevases elus.

Kolmesaja-aastase ajaloo jooksul on Kadrioru ilme palju muutunud. On rajatud uusi hooneid, istutatud uusi puid, tekkinud terved uued elamukvartalid ja lisandunud uusi kultuurikihte. Vaatamata kõigile nendele muutustele on Kadrioru südameks ja piirkonna identiteedi alglätteks endiselt suursugune ja põneva ajalooga lossi- ja pargiansambel. Juubeli sümboliks on roos – armastuse sümbol. Roosi näeme Kadrioru lossi laemaalil Peeter I armastatud abikaasa Katariina nimetähe kohal. Tema auks on Kadriorg oma nime saanud.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta