Keskkonnaamet ja Eestimaa Loomakaitse Liit peavad oluliseks, et roomajad inimese käe läbi hukka ei saaks. Linnaruumi või koduhoovi sattunud rästik võib ohustada inimest ja satub seetõttu ka ise abitusse olukorda. Madude tapmise asemel saab nad tagasi viia looduslikku keskkonda ning sellega tegelevad Eestimaa Loomakaitse Liidu (ELL) liikme Balti Herpetoloogia Ühingu (BHS) spetsialistid.

Möödunud aastal aitasid ELL-i liikmed roomajaid mitmes Eesti paigas. Keskkonnaamet peab koostööd edukaks ja see jätkub tänavugi. ELL-il ei ole esialgu veel võimekust roomajatega tegeleda kogu Eestis, kuid abi saavad Lõuna-Eesti, Pärnu-, Lääne- ja Harjumaa elanikud. Lisaks otsesele roomajate abistamisele nõustab liit maaomanikke, kelle aladel maod elavad. ELL peab nõustamist olulisemakski kui looma ümberasustamist.

„Vältimaks madude sattumist koduhoovidesse, on oluline luua neile seal võimalikult ebamugavad tingimused, niita muru ning hoida ümbrus puhtana kivi- ja oksahunnikutest. Kasutada võib ka vibratsioonil töötavaid mutipeletajaid. Huvi humaanse peletamise vastu on üllatavalt suur ja kõnesid info saamiseks on tulnud nii nastikute kui ka rästikute kohta,“ kommenteerib ELL-i roomajate ja eksootiliste loomade spetsialist Kadri Võrel.

Kui madu hammustab, tuleb võimalikult vähe liikuda ja palju lamada. Hammustuskohale panna külm kompress ja juua palju vett, alkoholi tarbimine on vastunäidustatud ja žguti panek lausa ohtlik. Rästikud on Eesti ainsad mürkmaod, inimesele nende mürk enamasti eluohtlik pole. Siiski on soovitav pöörduda arsti poole.

Eestis elutsevad maod on looduskaitse all ja nende hukkamine on keelatud. Nõu saamiseks ja roomaja ohutusse kohta toimetamiseks võtke ühendust e-posti aadressil kadri@loomakaitse.eu või telefonil 5665 9888.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta