Meeste keskmine brutokuupalk on 300 euro võrra suurem kui naistel. Selle põhjuseks on nii kõrgem tunnipalk kui rohkem töötunde. Naiste brutotunnitasu on 13% väiksem kui meestel.

Palgalõhe taandub visalt

 

Meeste ja naiste palkade erinevus püsis eelmisel aastal samal tasemel kui aasta varem. Pikema ajaperioodi jooksul on palgalõhe siiski oluliselt kahanenud.

Palgalõhe üheks põhjuseks on meeste ja naiste erinevad erialavalikud ja karjäär. Naised töötavad sagedamini madalama palgaga valdkondades nagu haridus, sotsiaalhoolekanne ja teenindus, samal ajal kui mehed domineerivad kõrgemalt tasustatud tehnoloogia- ja insenerierialadel. Kuigi hariduslikult on Eesti naised sageli meestest ees – kõrgharidusega naisi on rohkem –, ei peegeldu see siiski palganumbris. 2/3 ettevõtjatest ja juhtidest on Statistikaameti andmetel mehed.

Palgalõhe esineb Eestis ka sama ametirühma sees. Statistikaameti andmetel saavad mehed naistest kõrgemat palka 80% ametirühmas. Pooltes ametites teenivad mehed naistest vähemalt kümnendiku võrra suuremat palka.

 

Eesti ei ole enam kõige suurema palgalõhega riik Euroopas

 

2023. aasta andmete järgi asus Eesti koos Soomega palgalõhe statistika järgi 6-7. kohal Euroopa Liidus. Palgalõhe on Eestist suurem Lätis, Austrias, Tšehhis, Ungaris ja Saksamaal.

Eesti suure palgalõhe üheks põhjuseks on naiste kõrge tööhõive. Põhja- ja Kesk-Euroopas töötavad naised küll rohkem, aga sagedamini madalama koormusega ja väiksema vastutusega ametikohtadel. Samas kui Lõuna-Euroopas on naised rohkem kodused. Naistest töötab Eestis osalise ajaga 17% ja meestest 9%.

Naised hoolitsevad suurema tõenäosusega teiste pereliikmete eest. Vanemahüvitise saajatest 63% on naised. Pikk lapsehoolduspuhkus katkestab karjääri ja võib tähendada väiksemat palka tulevikus.

 

Sotsiaaltoetused tasandavad palkade erinevust

 

Kui palgalõhe on Eestis Euroopa keskmisest suurem, siis pensionite lõhe Euroopa väikseim. Selle taga on Eesti naiste kõrge hõive ja pikk tööstaaž. Viimane tuleneb osaliselt laste kasvatamisega seotud riiklikest toetustest. Eestis on pikk tasustatud vanemapuhkus ja laste lisatööstaaž. 

Sarnased artiklid