Oktoober ja november on rändekaladele kudeaeg – lõhe, meriforell, jõeforell ja jõesilm tulevad praegu jõgedesse sünnikoelmutele kudema. Paisud ja hooldamata kalapääsud on aga siirdekaladele takistuseks. Seetõttu tuleb paisuomanikel rajatisi hooldada ning ummistunud kalapääsud puhastada.

Rändetõkete tõttu väheneb jõgedes siirdekalade arvukus paisudest ülesvoolu. Mõnes Eesti veekogus on näiteks forelli looduslikud populatsioonid inimese loodud rändetõkete pärast hävimisohus või juba hävinud.

Alates 2009. aastast on kalade rändevõimalusi parandatud 63 vooluveekogumil 113 paisutuse juures. Selleks on paisude juurde rajatud kalapääsud või otsustatud paisutused hoopis likvideerida.

Üldiselt aitavad paisude juurde rajatud kalapääsud kaladel jõgedes vabalt liikuda. Kalapääsu toimimist takistab sageli omaniku hooletus. „Kalapääsusid on vaja järjepidevalt kontrollida. Mõnikord on sinna kogunenud oksarisu, mis tuleb koristada,“ toonitab Elina Leiner paisuomanike seaduslikku kohustust.

Lisaks kalade rändetee tagamisele pakuvad mõned kalapääsud ka täiendavaid elu- ja kudepaiku – seetõttu on eriti oluline pääsusid korrapäraselt hooldada.

Paraku on Eestis ilmnenud juhtumeid, kus rajatud kalapääsus püütakse vett taas paisutada. Seda eeskätt suveperioodil ja nendel paisjärvedel, millest saab vee näiteks kalakasvatus või hüdroelektrijaam. „Selline tegevus takistab aga loodusliku kalastiku vaba liikumist ja ei ole lubatud,“ ütleb Keskkonnaameti vee peaspetsialist Elina Leiner.

Eestis rajatud kalapääsude hulgas on ka selliseid, mis pole kohe esimese korraga kõige paremini tööle hakanud ja vajavad seetõttu veel korrastamist, näiteks selget veejaotust või parandustöid.

Elina Leiner möönab, et kalapääsu rajamise või paisutuse likvideerimise järel ei muutu kalastiku seisund veekogus üleöö. Kalastiku seisundi märgatava muutusega läheb aega vähemalt 3–5 aastat. „Mõningatel juhtudel võib see aeg olla ka pikem, sest kalastikku mõjutavad teisedki asjaolud. Näiteks ilmastikust sõltuvad veekogu vooluhulk ja veetase võivad aastati palju erineda,“ tähendab ta. Viimase seitsme aasta jooksul on kalastiku seisund paranenud kuues vooluveekogumis.

Paljudel vooluveekogumitel ei ole seiret pärast kalapääsu rajamist tehtud, sest pääs on looduslikku tüüpi ja kalade vaba liikumisteed saab tuvastada ka peale vaadates. Paljudel seiratud vooluveekogumitel on mitu paisutust, mis kalastikku korraga mõjutavad ja seetõttu pole seisund muutunud.

Veekogusse paisu ehitamiseks ja veetaseme paisutamiseks tuleb taotleda Keskkonnaametilt keskkonnaluba, selle kohta leiab teavet ameti kodulehelt. Kõik nõuded paisutamiseks ja kalade läbipääsu tagamiseks on märgitud paisuomanikule antud keskkonnaloas või veeseaduses.

Kui märkate, et mõne paisu kalapääsus pole vett või see on risuga ummistunud, tuleks sellest teatada keskkonnainfo telefonile 633 1313 või Keskkonnaameti üldtelefonile 680 7438.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta