Euroopa Kalandusfondist on nelja aastaga erinevatele projektidele eraldatud ligi 53,85 miljonit eurot ehk pool Eestile aastateks 2007-2013 eraldatud rahast. Kõige enam on toetatud kalakasvandusi, kalatöötlejaid ja sisevete kalureid.

Käesoleval programmperioodil toetavad Eesti riik ja Euroopa Liit kalandussektorit kokku 113,2 miljoni euroga (1,77 miljardit krooni). 48 protsenti sellest on eelmise aasta lõpu seisuga taotlejatele määratud ja 22,38 miljonit eurot ehk ligi viiendik kogusummast ka välja makstud. 

„Taotlejad on olnud väga aktiivsed,” tõdes Põllumajandusministeeriumi maaelu- ja kalanduspoliitika asekantsler Toomas Kevvai. „Määramiste ja väljamaksete mõningane vahe on tingitud sellest, et paljud toetused makstakse pärast investeeringu või projekti elluviimist, kuid tööd nendega veel käivad.” 

Euroopa Kalandusfondi Eesti rakenduskavale vahehindamist teinud audiitorfirma Ernst & Young tõdes oma hinnangus, et rakenduskavas püstitatud eesmärgid on ka pärast enam kui poole programmperioodi möödumist säilitanud oma asjakohasuse. Audiitorid tõid ka esile, et mitme tegevuses osas – näiteks kalalaevastiku püügivõimsuse vähenemine ja kalandusega seotud inimeste koondumine piirkondlikesse tegevusgruppidesse – on algsega võrreldes loodetust paremaid tulemusi saavutatud. 

Kevvai sõnul lubab tänane seis uskuda, et programmperioodi lõpuks kasutab kalandussektor ära praktiliselt kogu toetusvõimaluse. „Oleme oma selgeks eesmärgiks seadnud, et toetuste abil peab kalandussektor arenema ja selle sissetulekud kasvama, ning usun, et selle me ka saavutame,” märkis ta. 

Rakenduskava raames toetatakse kuni 2013. aastani kalanduse vallas väga erinevaid projekte alates laevastiku uuendamisest ja sadamate korrastamisest kuni kalatoodete müügiedenduseni. Eraldi tähelepanu pööratakse piirkondadele, kus kalandusega on ajalooliselt tegeletud. Seal antakse kohalikele tegevusgruppidele võimalus ise oma piirkonna arengu üle otsustada ning valida toetust väärivaid projekte.