Keskkonnaõiguse Keskus nõustas edukalt kolme Karksi valla maaomanikku, kelle kodude naabrusesse rajati ebaseaduslik motokrossirada. Raja püstitanud maaomanik alustas valla nõudmisel selle tagantjärgi seadustamist. Kui detailplaneeringu algatamise järel selgus, et on vaja läbi viia keskkonnamõjude strateegiline hindamine (KSH), keeldus krossiraja omanik sellest. Advokaadi vahendusel asus maaomanik väitma, et tegemist ei ole mitte motokrossiraja, vaid erateega, mille rajamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja ei planeeringuid ega lube. Vald lõpetas krossiraja ehitanud maaomaniku survel detailplaneeringu menetluse. Raja kasutamisest häiritud naabrite avalduste alusel algatatud ehitusjärelevalve käigus leidis vald, et tegemist on tõepoolest erateega, mille ehitamine ja kasutamine ilma igasuguste lubade ja täiendavate tingimusteta on põhjendatud.

Kohtuvaidluses leidsid nii Tartu Halduskohus kui Tartu Ringkonnakohus, et rajatist, mida kasutatakse aktiivselt ja avalikult motokrossi harrastamiseks, ei saa lugeda erateeks. Seega oli valla otsus ehitusjärelevalve lõpetamiseks õigusvastane ning vallal tuleb juhtum uuesti üle vaadata ja otsustada, mida ebaseadusliku ehitisega peale hakata. Põhimõtteliselt on võimalik ehitis ka tagantjärgi seadustada, ent sel juhul tuleb lube välja andes hoolega arvestada ka naabruses elavate inimeste huvide ja õigustega.

Juhtumiga seotud oluliste sündmuste kronoloogia

2013 -  tiigi kaevamisest üle jäänud kruusast ja muust materjalist ehitatakse krossirada, mida hiljem Moksi tsikliparadiisi nime all avalikult (sh Facebookis) välja reklaamitakse.

Detsember 2013 – Karksi vald algatab krossiraja seadustamiseks detailplaneeringu.

Märts 2014 – Karksi vald algatab Keskkonnaameti initsiatiivil planeeringu keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH).

Märts 2014 – krossiraja omanik väidab vallale, et tegemist on erateega, mistõttu detailplaneeringu koostamist ja ehitus- ning kasutusloa väljastamist vaja pole.

Märts 2014 – vald peatab krossiraja detailplaneeringu menetluse.

Sügis 2014 – krossiraja omanik nõuab naabritelt vastuseisu lõpetamist ning väidetavalt tekitatud kahju hüvitamist kokku ca 40 000 euro ulatuses.

Veebruar 2015 – õiguskantsler vastab kohalike elanike pöördumisele, leides, et tegemist on motokrossirajaga mitte erateega ning vald peab võtma ehitusjärelevalve-alaseid meetmeid.

Märts 2015 – vald lõpetab detailplaneeringu menetluse.

Oktoober 2015 – vald lõpetab ehitusjärelevalve menetluse, leides, et tegemist on õiguspäraselt rajatud ning kasutatava erateega.

November 2015 – kohalikud elanikud pöörduvad KÕKi abiga kohtu poole. Kohtuasjas on vastaspooleks nii vald kui krossiraja omanik, mõlemat esindab advokaadibüroo.

Aprill 2017 – Tartu Halduskohus teeb otsuse, milles leiab, et ehitusjärelevalve lõpetamine oli õigusvastane.

Mai 2017 – vald ja krossiraja omanik pöörduvad Tartu Ringkonnakohtusse.

Detsember 2017 – Tartu Ringkonnakohus teeb otsuse, millega jätab valla ja krossiraja omaniku kaebused rahuldamata.

Jaanuar 2018 – krossiraja omanik pöördub Riigikohtusse.

Juuni 2018 – Riigikohus ei võta asja menetlusse, Ringkonnakohtu otsus jõustub.

Miks on juhtum oluline?

Karksi krossiraja juhtum on oluline eelkõige kahel põhjusel. Esiteks andsid kohtud selge tõlgenduse „eratee“ mõistele, välistades nn JOKK-skeemi, mille järgi võiks lugeda erateeks igat tee tunnustele vastavat ehitist. Selline skeem võimaldaks kohaliku omavalitsuse ja riigi kontrollita ning naabrite huve arvestamata ehitada ka nt suuri parklaid, lennukite maandumisradu või isegi tasulisi kiirteid. Teiseks tunnustasid kohtud naabrite õigust vaidlustada kohaliku omavalitsuse olulisi vigu ehitusjärelevalve tegemisel. See võimaldab ka tulevikus ebaseaduslike ehitiste naabritel nõuda oma kodanike huvide eest seismist omavalitsustelt, kes ühel või teisel põhjusel seda teha ei soovi.

Mis edasi saab?

Karksi vallal tuleb nüüd uuesti otsustada, mida ebaseadusliku krossirajaga teha. Laias laastus on vallal kaks valikut – teha ettekirjutus lammutamiseks või ehitis seadustada. Viimasel juhul tuleks vallal lähtuda nii kohtuotsustest kui ka õiguskantsleri seisukohast. Kohtud ja õiguskantsler leidsid, et tegemist on motokrossirajaga, mis on olulise avaliku huviga rajatiseks, mistõttu peab ehitusloale eelnevalt väljastama kas projekteerimistingimused või kehtestama planeeringu. Keskkonnaameti varasematele seisukohtadele tuginedes oleks õigustatud ka keskkonnamõju hindamine. Ka omavalitsus ise on pidanud vajalikuks keskkonnamõjude strateegilise hindamise läbi viimist.

Probleemi kokkuvõte ja ettepanekud

Selles juhtumis oli üheks põhiliseks probleemiks kohaliku omavalitsuse soovimatus ja suutmatus teostada nõuetele vastavat ehitusjärelevalvet. Selle tõttu nõustus vald krossiraja omaniku väidetega, et tegemist on erateega, mis lube ei vaja. Kardetavasti oli üheks põhjuseks ka senine vähene praktika ning ebaselgus küsimuses, kas omavalitsuse ehitusjärelevalve tegevust on kolmandatel isikutel üldse võimalik vaidlustada ja sellest tulenev arvamus, et vallal on turvalisem asuda ebaseadusliku ehitise omaniku poolele.

Jõustunud Tartu Ringkonnakohtu lahend, millele andis hinnangu ka Riigikohus, jättes asja menetlusse võtmata, loob selles küsimuses vajalikku selgust. Pikemas plaanis peaks see mõjuma ühelt poolt distsiplineerivalt omavalitsustele, kellel on ehitusjärelevalve õiguspärase teostamisega probleeme ning teiselt poolt innustavalt ebaseaduslike ja häirivate ehitiste naabritele.

KÕKi meeskonnast nõustas selles juhtumis maaomanikke jurist Siim Vahtrus.  

Juhtumiga seotud materjalid:


Õiguskantsleri 12.02.2015. a seisukoht krossiraja asjas
Tartu Halduskohtu otsus asjas 3-15-2829
Tartu Ringkonnakohtu otsus asjas 3-15-2829

Lugu pärineb Keskkonnaõiguse Keskuse koduleheküljelt

Sarnased artiklid