MTÜ Eesti suurkiskjad taotles karujahi peatamist Eestis. Halduskohus peatas 10. augustil esmase õiguskaitse korras karujahi kuni kohtulahendi jõustumiseni. Selle kaebas edasi Keskkonnaamet, misjärel ringkonnakohus otsustas, et karujaht võib jätkuda.
- Elurikkus ja looduskaitse
- 2. september 2022
- Foto: Pixabay
Täpsemalt:
Ringkonnakohus leidis, et argumendid karude ellu jätmiseks, ei ole piisavad, et need kaaluksid üles karude küttimata jätmisega tõenäoliselt kaasnevat kahju. Kohus hindas, et keskkonnaameti kehtestatud suur küttimismaht peaks vähendama erilubade vajadust. Keskkonnaamet kehtestas 29. juulil 2022 pruunkaru esimese jao küttimismahuks 90 karu, kellest 9. augustiks, halduskohtu otsuse ajaks, oli üle Eesti juba 25 karu jahitud.
Küsimused, mida tasub küsida:
- Kuidas siis käib Eestis karu jahiloa saamine?
- Kas karude küttimine põhjendusega, et muidu võib-olla tõenäoliselt põhjustavad nad kuskil kellelegi majanduslik kahju on tõesti piisav põhjendus?
- Miks on erilubade taotlemine halb? Neid taotletud jahilube ei pea ju rahuldama nii palju kui neid esitatakse? Sellisel juhul saaks ka kontrollida, et need, kes jahiluba taotlevad, on enne kõik muud meetmed kasutusele võtnud selleks, et karu neile oma elutegevusega majanduslikku kahju ei põhjustaks.
Loe pikemalt Postimehe artiklit.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
