Keskkonnaamet määras tänavu karude esmaseks küttimislimiidiks 71 isendit. Karujahi hooaeg algab 1. augustil ja kestab oktoobri lõpuni. Täiendavate küttimislubade vajadus vaadatakse üle jooksvalt, lähtuvalt küttimisest ja kahjuteadetest. 

Keskkonnaameti peadirektori asetäitja eluslooduse valdkonnas Leelo Kukk ütles, et karudel läheb Eestis väga hästi.

„2024. aasta sügisel hindas Keskkonnaagentuur meie karude arvukuseks vähemalt 112 pesakonda, mis on uus rekord. See tähendab, et Eestis elab vähemalt tuhatkond karu,“ lausus Kukk.  

Karude arvukuse kasv on looduskaitseline edulugu, kuid see toob kaasa ka vajaduse ennetada inimese ja kiskja vahelisi konflikte. Hoolimata senisest ennetustegevusest on jätkunud karude poolt nii mesitarude rüüstamine kui silopallide lõhkumine. Mõõdukas ja suunatud jahipidamine aitab selliseid juhtumeid vähendada. See on tähtis ka seetõttu, et karudel säiliks inimpelglikkus, mis on oluline elanikkonna turvalisust silmas pidades.

Leelo Kukk lisas, et kuna karu on Loodusdirektiivi IV lisasse kantud liik, mis tähendab, et küttimine on lubatud kahjustuste ennetamise ning vältimise eesmärgil või inimese elule ja tervisele tekkiva ohu vältimiseks, suunatakse jaht lähemale karukahjustuste tekkekohale.

„Seetõttu ei ole küttimislimiit maakondade põhine vaid lube antakse jahipiirkondade kaupa. Toidu olemasolul on karud üsna paiksed loomad. Seetõttu on suur tõenäosus, et kui kahjustused toimuvad ühe kindla küla lähedal, siis põhjustas need karu, kes elab selle küla ümbruses. Seetõttu oleme jahipiirkonnale lisanud ka suunised, millise küla või külade läheduses tuleks küttimine läbi viia,“ selgitas Kukk.

Suurkiskjate kava kohaselt tuleb Eestis tagada vähemalt 70 poegadega karupesakonda. Keskkonnaagentuuri 2024. aasta sügisese seire põhjal hinnati pesakondade arvuks vähemalt 112. Käesoleva aasta küttimisprintsiibid on läbi räägitud suurkiskjate koostöökogus. Karu küttimine algab esmalt 71 jahipiirkonnas, kus igas piirkonnas on lubatud küttida üks loom. Täiendava küttimismahu vajadust hinnatakse jooksvalt, lähtuvalt kahjuteadetest ja senise küttimise tulemuslikkusest. Küttimismahud määrab Keskkonnaamet, tuginedes karude seireandmetele ning suurkiskjate kaitse- ja ohjamiskavale.  

Karu nägemine on muutunud üsna tavaliseks. Karusid kohatakse järjest sagedamini nii asulates kui nende läheduses, kuhu toob neid sageli kergesti kättesaadav kõhutäis. Seetõttu peavad inimesed olema hoolsad ja hoidma ära karule meelepäraste suutäite lihtsa kättesaamise. Kindlasti ei tohi üle jäänud aiasaadusi lihtsalt metsa alla viia, biojäätmeid palume hoiustada kinniselt kompostrites või kinnistes kompostkastides. Karukahjude ennetamiseks toimivad mesitarude ümber korralikult paigaldatud ja pingestatud elektrikarjused, mille rajamise kulutusi Keskkonnaamet osaliselt korvab.    

Sarnased artiklid