Karula rahvuspargis taastati ja rajati oktoobris viisteist väikeveekogu ehk konnalompi, et luua sobivaid sigimispaiku ohtu sattunud kahepaiksetele (eriti mudakonnale), aga ka suur-rabakiilile, tõmmu-ujurile ja teistele veeselgrootutele. Tegevuse üks eesmärk oli ka kunagise maastikupildi osaline taastamine.

Kuigi inimene saab tänapäeval oma tarbevee kaevust ning lina leotamiseks pole enam lompe vaja, on väikeveekogude maastikupildist kadumine ja nende kaladega asustamine mõjunud väga rängalt mitmetele kahepaiksetele, kelle arvukus on sajanditagusega võrreldes kümneid kordi langenud (nt mudakonn) või on liik meie loodusest sootuks kadumas (nt rohe-kärnkonn). Samuti on väikeveekogude nappus mõjutanud mitmete teiste veega seotud liikide arvukust ja levikut.

Keskkonnaameti tellimusel puhastati Ähijärve külas kaks lompi kõrgest taimestikust ning paju ja lepavõsast ja kaevati maastikus sobivasse lohukohta ka üks päris uus. Mähkli külas puhastati võsast, süvendati ja laiendati kuus täielikult kinnikasvanud lompi, nende hulgas ka kaks endist linaleoauku. Päris uusi veekogusid rajati sinnakanti kolm.

Rebasemõisas puhastati ja kohandati kahepaiksetele sobivaks üks aiatiik. Lisaks taastati piirkonnas veel kaks tiiki.

Töid aitas teha OÜ Kagumerk, kelle kaasabil on kahepaiksetele sobivaid väikeveekogusid rajatud juba 2002. aastast alates. Konnalompide rajamine ja taastamine õnnestus tänu kohalike elanike ja maaomanike vastutulelikkusele ja mõistvale suhtumisele. Just kohalike abiga puhastati mitu endist lombikohta enne kaevamise algust võsast.

Karula konnalompide kaevamist rahastati projektist DRAGONLIFE. Lompide taastamist on Karula rahvuspargis järgmistel aastatel kindlasti kavas jätkata.

Konnalompe ehk võru keeles kunnalumpe rajati Lõuna-Eesti maastikule juba sajandeid tagasi nii loomade jootmiseks, lina leotamiseks, sauna- ja pesuvee võtmiseks kui põllu- ja aiamaa kastmiseks. Lompidel oli oma koht ja otstarve ning seetõttu hoiti neid kinni kasvamast. Lisaks inimesele said väikestest veesilmadest kasu mitmed kahepaiksed ja teised vees sigivad või elavad loomad (kiilid, vesimardikad, ujurid jne). 

Praegusel ajal meenutavad maastikupildis vanu lombikohti sageli vaid suured pajupuhmad või madalad lohud.

Vt ka www.keskkonnaamet.ee/dragonlife  

Allikas: Keskkonnaamet

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta