Saartel, kust loomadel ei ole võimalik pageda, võivad tormid, üleujutused ja põuad oluliselt mõjutada loomade käekäiku (loe näidet Novaatorist). Viimane märkimisväärne torm meie regioonis oli 2005. aasta jaanuaris üle Lõuna-Rootsi liikunud ja seal 75 miljonit m3 metsa murdnud ja pool miljonit hektarit metsa kahjustanud Gudrun.

Kui Gudruni majanduslikku kahju metsandussektorile hinnati märkimisväärselt 20 miljardile eurole, siis tormis hukkunud loomade arvu on keeruline hinnata. Pikaajalise seireandmestiku olemasolul on võimalik seda aga teha. On liike, kes saavad tuulemurrust kasu, näiteks üraskid, kelle arvukus tõuseb uute soodsate elupaikade tekkimise tõttu; elupaiga hävimine võib aga tekitada mitmetele liikidele probleeme. Linnud on liikuvad ja suudaksid hävinud elupaigast lahkuda, kuid kuna mitmed linnud (näiteks röövlinnud ja suluspesitsejad) on pesapaigatruud, võib arvata, et metsa asendudes tuulemurruga muutub ka linnustik.

Rootsi metsalindude arvukust on jälgitud 1996. aastast seirealadel, milledest osad jäid Gudruni teele. Nii said teadlased hinnata, milline oli linnustiku seisukord seirealadel enne ja pärast tormi kuni aastani 2012. Selleks analüüsisid nad 17-ne tavalise metsalinnu loendusandmeid 539 tormist puutumata ja 64 tormi teele jäänud seirealal.

Tormis kahjustada saanud metsades vähenes oluliselt pöialpoisi (Regulus regulus) arvukus, suurenes aga talvikese (Emberiza citrinella), metskiuru (Anthus trivialis), rasvatihase (Parus major), salu-lehelinnu (Phylloscopus trochilus) ja käbliku (Troglodytes troglodytes) oma. Pöialpoisi arvukuse langus tuleneb elupaiga hävimisest, sest torm laastas valdavalt okasmetsi, mis on ka pöialpoisi elupaigaks. Arvukus kasvas aga liikidel, kes suudavad edukalt toime tulla vahelduval metsamaastikul.

Kuid näiteks kaelustuvi (Columba palumbus), punarinna (Erithacus rubecula), mustpea-põõsalinnu (Sylvia atricapilla), metsvindi (Fringilla coelebs), must- ja laulurästa (Turdus merula, Turdus philomelos) arvukust torm märkimisväärselt ei mõjutanud. Viie tavalise metsalinnu liigi – hallvarese (Corvus corone cornix), suur-kirjurähni (Dendrocopos major), siisikese (Caruelis spinus), käo (Cuculus canorus), aed-põõsalinnu (Sylvia borin) – arvukuse muutuste hindamiseks ei olnud aga andmed piisavalt usaldusväärsed.

Muutused olid siiski eeldatavad – küpse metsaga seotud liikide arvukus langes, noore metsa ja lagendikega seotud liikide arvukus tõusis. Andmetest selgus ka, et peale Gudruni hävitustööd suurenes piirkonnas maapinnal pesitsevate ja toituvate linnuliikide osakaal, vähenes aga suluspesitsejate oma.

Andmetest nähtub, et linnud on head kohanejad, sest tormijärgsed lühi- ja pikaajalised liikide arvukuste ning liigilise mitmekesisuse muutused olid suhteliselt väikesed – tormil ei olnud märkimisväärset mõju Rootsi metsalinnustikule. Kuid tuleb silmas pidada, et Gudrun laastas umbes 5% Rootsi metsadest ning ulatuslikemal ja pikaajalisematel muutustel on tõenäoliselt kordades suurem mõju.

Chevalier M, Lindström Å, Pärt T, Knape J (2019). Changes in forest bird abundance, community structure, and composition following a hurricane in Sweden. Ecography doi:10.1111/ecog.04578

Lugu on pärit Linnuvaatleja teadusuudiste portaalist, mida toimetab Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloogia teadur Marko Mägi.

Sarnased artiklid