Viis aastat tagasi kinnitati vesikondade veemajanduskavad, millega seati ka keskkonnaeesmärgid kõikidele veekogumitele. Veemajanduskavast lähtuv põhieesmärk on saavutada 2015.a lõpuks kõikide Eesti vete hea seisund.

Vee kaitset ja kasutamist planeeritakse vesikondade põhiselt. Eestis on moodustatud kolm vesikonda – Ida-Eesti, Lääne-Eesti ja Koiva. Vesikond on üht või mitut naabervalgala koos põhjavee ja rannikuveega hõlmav maismaa- ja mereala.

Pinnavee seisundit hinnatakse pinnaveekogumite põhiselt. Kokku on Eestis määratud 750 pinnaveekogumi seisund. Pinnaveekogumite seisundit iseloomustavad viis seisundiklassi: väga hea, hea, kesine, halb ja väga halb. Põhjavee seisundi arvestust peetakse põhjaveekogumite kaupa ja neid on määratud kokku 39. Põhjaveekogumi seisundit iseloomustavad kaks seisundiklassi: hea ja halb.

2010. aastal kinnitatud veemajanduskavas oli veekogumite seisundihinnangute põhjal väga heas ja heas seisundis kokku 70% pinnaveekogumitest. 2015. aasta lõpuks nähti ette, et vähemalt heas seisundis oleks 79% pinnaveekogumitest. Veidi rohkem kui kümnendikul veekogumitest seati leebemad keskkonnaeesmärgid, st tulenevalt neile mõju avaldavast koormusest ja nende lahendusvõimalustest valgalal seati eesmärgiks kesine või halb seisund.

Alates veemajanduskavade kinnitamisest on igal aastal veekogumite seisundeid ajakohastatud. See on toimunud tänu pidevale veeseirele, mille tulemusena saadakse uuenenud teavet vee kvaliteedi kohta. Seireandmete põhjal koostab Keskkonnaministeerium igal aastal veekogumite seisundite vahehinnangud, mis on avalikud.

Vahehinnangutest saab järeldada, et aasta-aastalt on vähenenud nende veekogumite hulk, millede seisund on väga hea või hea ning palju rohkem on neid, kus seisund on kesine. Kahjuks on viimase, 2014. aasta (koostatud 2013. aasta seireandmete põhjal) vahehinnangu alusel vähemalt heas seisundis vaid 62% pinnaveekogumitest.

Põhjaveekogumite osas on samuti toimunud muutusi. Viis aastat tagasi oli seisundi arvestuse aluseks 15 põhjaveekogumit, mis olid kõik, välja arvatud Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum, olid heas seisundis. Täna on kogumeid 39 ning heas seisundis on neist 31.

Esimeste veemajanduskavade koostamisel seisundihinnangute andmisel nappis seireandmeid ning mitmed hinnangud anti teadaoleva maakasutuse viisi, koormusallikate paiknemise ja muu ekspertteabe alusel. Tänaseks on olukord muutunud. Seire kavandamisel arvestatakse veekogumi valgalal asuvaid koormusallikaid ja veekogumi karakteristikuid.

Igal aastal kõik veekogumid seires ei ole, kuid kuue aastase perioodiga seiratakse enamikku koormusallikatega veekogumeid. Seega on nüüd rohkem andmeid ja parem ülevaade olukorrast. Ühtlasi oleme olukorras millega liigume seatud keskkonnaeesmärkidest hoopis eemale.

2014. aasta juunis kinnitati 2013. aasta seireandmetel põhinev pinnaveekogumite seisundite vahehinnang, mille alusel võime öelda, et Eesti vete hea ökoloogilise seisundi saavutamisel on suurimateks probleemideks:
• rändetõkked ehk paisud jõgedel,
• toitained nii jõgedes, järvedes kui ka rannikumeres,
• saasteained.

Suurimat koormust põhjustavad vooluveekogudel ehk jõgedel asuvad paisud, mis on vee-elustikule rändetõketeks, ohustades otseselt veekogude liigirikkust ja arvukust. Mitmete liikide jaoks on väga oluline, et jõgi oleks neile avatud elupaiga otsinguil ning toitumis- ja kudemisränneteks.

Liigsed toitained ja saasteained satuvad vette nii punktkoormusallikatest (nt reoveepuhastite väljalasud) kui ka hajukoormusest. Hajukoormuse allikatest on kõige olulisem põllumajanduslikust tegevusest lähtuv hajukoormus. Lisaks pärineb hajukoormus veel ka kanaliseerimata elanikkonnaga aladelt, metsamajandusest, maaparandusest jm. Hajukoormusest tuleneva toitainete surve peamiseks väljundiks on veekogude eutrofeerumine ehk kinni kasvamine.

Põllumajandusliku hajukoormuse ohjamisel on kindlasti üheks oluliseks teguriks õigusaktidega kehtestatud piirangute järgimine, vajadusel ka lisameetmete rakendamine. Pinnaveekogumite puhul, kus mittehea seisundi põhjuseks on toitained, ei ole alati üheselt selge, milline tegevus valgalal on koormuse põhjustaja ning selgema pildi saamiseks võib vaja minna täiendavat reostuskoormuse uuringut.

Siinkohal võib tähelepanu juhtida asjaolule, et Eestis on hinnanguliselt üle 1000 paisu ja keskkonnaluba vajab neist 60%, kuid väljastatud on alla poole lubadest. Seega on veel mitmeid paisuomanikke, kelle tegevus on ebaseaduslik ja tihti ka kalastikule otsest kahju tekitav. Kehtiv seadusandlus näeb ette reoveepuhastist väljuvale heitveele piirnormid. Samas võib seireandmete põhjal öelda, et mitmete reoveepuhastite puhul on nõuded täitmata.

Põhjveekogumite seisundit mõjutavad kaevanduste vee kõrvaldus ja ülemäära suur vee tarbimine. Intensiivse põllumajandusega piirkondades ohustab maapinnalähedaste põhjaveehaarete vee kvaliteeti kõrgenenud nitraatide sisaldus.

Hinnangu andmiseks on oluline vaadata veekogu ja valgala tervikuna ja selgitada, kas veekasutajad jt ettevõtted selle valgalal järgivad kõiki veekaitse nõudeid ning täidavad keskkonnaloaga seatud tingimusi. Samas on oluline ka veekasutajate nõustamine. 

Keskkonnaeesmärgid on olulised eeskätt meile endile, et puhast vett jätkuks täna kõigile, aga ka järeltulevatele põlvkondadele. Peaksime alati mõtlema, nii tavakodaniku, veekasutaja, põllumehe, ametniku või eksperdina, kas see, mida otsustame või teeme, on võimalikult parim ka veekeskkonna jaoks ning kas otsuste tegemisel oleme arvesse võtnud kogu olemasolevat teavet või kas oma igapäevastes tegemistes teeme kõik nii, et ei seaks ohtu vee kvaliteeti.

Esimene veemajanduskavade perioodi on läbi saamas ning mitmed eesmärgid on saavutamata, samas on meile antud teine võimalus ehk siis vete hea seisundi saavutamine aastaks 2021. Järgmise veemajandusperioodi 2015-2021 veemajanduskavade eelnõud on koostatud ja avalikkusele kättesaadavaks tehtud. Antud hinnangute ja seatud eesmärkide eelnõudega saab tutvuda ja need alla laadida Keskkonnaministeeriumi kodulehelt. Konkreetsemad tegevused seisundi parandamiseks on välja toodud Keskkonnaameti poolt koostatud vesikonna veemajanduskava meetmeprogrammi rakendamise tegevuskavas. Samas saab ka tutvuda sellega, mida 2014. aastal vee seisundi parandamiseks on tehtud (Ülevaade meetmeprogrammi rakendamise tegevuskava ellu viimisest Lääne-Eesti, Ida-Eesti ja Koiva vesikondades).

Veekeskkonna seisundi parandamise nimel tuleb meil kõigil pingutada – eelkõige on oluline tahe ja teadlik suhtumine. Siinkohal kutsume kõiki huvilisi osalema 4. juunil toimuval veega seotud teemadele pühendatud konverentsil. Rohkem infot leiab Keskkonnaameti veebilehelt.

Sarnased artiklid