Kuigi pikemad päevad ja rohkem päikesevalgust annavad paljudele inimestele juba rohkem energiat, selgus IKEA 2024. aastal läbi viidud rahvusvahelisest uneraportist, et Eesti inimestel jääb ideaalsest uneajast puudu 1 tund ja 14 minutit. Ülemaailmselt on see lünk 1 tund ja 20 minutit. Põhjusteks on enamasti stress (12% Eesti inimestel), kurnavad mõtted ja tunded või lihtsalt harjumus hilja magama minna.

"IKEA ülemaailmsest uneuuringust, milleks küsitleti möödunud aastal meie 57 turul üle 55 000 inimese, selgusid mitmed peamised unega seotud tähelepanekuid. Parim unekvaliteet on raporti kohaselt Hiina inimestel, samas kui madalaima unekvaliteediga on Norra. Eesti unekvaliteet on globaalselt keskmine. Balti riikide võrdluses on Eesti inimeste uneskoor 66 punkti, Leedus 65 punkti ja Lätis 62 punkti," selgitas Eesti turu juht Marko Põder.

Uneekspert Kene Vernik sõnas: "Ülduuringud näitavad, et inimesed ei leia enam endale piisavalt vaba aega ja võtavad seda une arvelt. Hilisõhtul, kui inimesed peaksid juba magama sättima, toimetavad nad koduste töödega, kasutavad nutiseadmeid, vaatavad sarju ja filme. Kui une aega kasutatakse meelelahutuseks ja kohustuste tõttu on vaja varakult ärgata, võib see nii täiskasvanutel kui lastel tuua kaasa tõsise unevõlgnevuse.“

Uneeksperdi sõnul on põhjamaade rahvaste unerütm üleüldiselt veidi erinev ja see on seotud pimedusega. "Meie ilm ei soodusta järjepidevat kvaliteetset und. Oluline on saada võimalikult palju looduslikku päevavalgust kõigist kättesaadavatest allikatest nii kodus kui ka tööl. See on oluline meie une, ärkveloleku ja meeleolu paremaks reguleerimiseks."

 

Mis segab head und?

 

Uuring näitab, et Eesti inimesed sooviksid magada keskmiselt 8 tundi ja 8 minutit. Tegelik keskmine uneaeg on aga vaid 6 tundi ja 54 minutit. See tekitab 1 tunni ja 14 minuti pikkuse unelünga. 30% Eesti inimestest magab keskmiselt 8 või rohkem tundi. 41% magab 7 tundi ning 28% vaid 6 tundi või vähem.

Suurimaks hea une takistuseks on ärevushäire, mida nimetab unekvaliteeti halvendava tegurina peaaegu iga viies Eesti elanik. Järgnevad meditsiinilised probleemid (13% vastanutest) ja stressitunne (12%).

Uneekspert Kene Verniku sõnul on oluline esmalt endale probleemina teadvustada, et vähene uni ja liigne stress võivad mõjutada meie enesetunnet negatiivselt. Seejärel saab hakata muutma oma harjumusi, nagu stabiilsema unerütmi loomine, õigesti toitumine, piisav liikumine ja tervete suhete loomine töökaaslaste ja lähedastega.

"Stressirohketel perioodidel tuleb meil toimetada võimalikult tervislikult ja mitte olla oma muredega üksi, kuna need võivad takistada uinumist," ütles Vernik.

 

Unenõuanded Eesti inimestele

 

Unerituaalid sõltuvad nii inimese eluoludest kui ka päeva kulgemisest. Hea uni nõuab teadlikku pingutust. Uuringust selgusid kolm populaarseimat meetodit, mis aitavad inimestel kiiremini uinuda ja paremini magada.

Kõige populaarsemaks hea une saavutamise abimeheks on Eestis rulood või pimenduskardinad. Peaaegu kolmandik (29%) Eesti elanikest kasutab neid magamiseks sobiva valguse loomiseks. Teisel kohal on raamatute lugemine (19%) ning kolmandal kohal toidulisandid või rahustavad joogid (14%).

"Paljudel meist on oma rituaalid õhtuseks lõõgastumiseks ja kiiremaks uinumiseks. Uuring näitab, et meie une kvaliteeti mõjutavad oluliselt nii materiaalsed kui ka keskkondlikud tegurid. Kuuest unetegurist on Eestis kõige olulisemad padja ja voodi mugavus, järgnevad magamistoa õhukvaliteet ja temperatuur. Seega, vaid väikeste muudatuste abil magamistoas saab une kvaliteeti märkimisväärselt parandada," sõnas Marko Põder.

Sarnased artiklid