Üle kolmandiku eestimaalastest ei tunne end hommikul väljapuhanuna ja peaaegu sama suur osa meist tunnistab, et kannatab unepuuduse all. Hiljutisest uuringust selgub, et veerand Eesti elanikest ei maga piisavalt. Psühholoog ja unenõustaja Kene Verniku sõnul võib selliste tulemuste põhjuseks olla nii kiire elutempo kui ka ületöötamise ülistamine. Ta toob esile, et unepuudus vähendab produktiivsust ja loovust.

„Tihti ohverdavad inimesed unetunde, et võtta rohkem aega iseendale, saavutada oma eesmärke või lihtsalt rohkem tehtud saada. Kuid uuringud näitavad, et vähem magades suudame tegelikult vähem korda saata ega ole nii loomingulised kui puhanuna. Kui magame öösiti 7 tundi või vähem, võib meie produktiivsus väheneda kuni 30%. Uuringutest selgunud, et unevõlg võib negatiivselt mõjutada otsustusvõimet ja suurendab tõenäosust, et teeme riskantseid valikuid. See võib raskendada keeruliste ülesannete kavandamist ja teostamist. Lisaks võib kehv uni uuringute andmetel põhjustada probleeme ajaplaneerimise ja töö tõhususega. Veel mõjutab vähene magamine energiataset, motiveeritust ja stressitaluvust,“ loetleb psühholoog ja unenõustaja Kene Vernik unepuuduse tagajärgi.

Ta lisab, et ebapiisav magamine mõjutab ka füüsilist tervist, näiteks immuunsust.

„Uni ja immuunsüsteem on tihedalt seotud. Piisav magamine aitab kehal haavu parandada ja nakkustega võidelda. Samas ebapiisav uni võib tõsisemat ja pikemat haigust süvendada ning teha sellest taastumise raskemaks. Samuti mõjutab napp uni oluliselt meie vaimset heaolu ja tasakaalu.“

Kõige sagedamini ohverdavad Eesti elanikud uneaega töö ja muude kohustuste nimel

Vernik soovitab igal ööl magada 7–9 tundi. Hiljutisest uneharjumuste uuringust selgub aga, et neljandik Eesti inimestest magab vaid 6 tundi või isegi vähem.

„Inimesed tunnistavad, et loobuvad osast uneajast töö või õppimise (28%), filmide või telesarjade vaatamise (22%), sotsiaalmeedia või veebilehtede sirvimise (20%) nimel. Ebapiisava une peamiste põhjuste hulgas nimetatakse ka muret töö ja muude kohustuste pärast (32%), samuti laste või teiste pereliikmete eest hoolitsemist (20%),“ ütleb uuringu tellinud Marko Põder.

Samal ajal peab uneuurija Kene Vernik uuringutulemuste üheks selgituseks elu ühiskonnas, kus ületöötamist nähakse positiivsena, millest tulenevalt inimestel napib aega iseenda ja/või oma lähedaste jaoks.

„Tihti ohverdatakse uneaega töö või vaba aja veetmise nimel, sest kardetakse millestki ilma jääda või et miski jääb tegemata – seda fenomeni nimetatakse lühendiga FOMO (fear of missing out ehk ilmajäämishirm). FOMO on levinud noorukitel ja noortel täiskasvanutel, kes veedavad sotsiaalmeedias palju aega une arvelt. Kuid teaduslikud uuringud näitavad, et optimaalse produktiivsuse ja motivatsioonini, mis võimaldab meil saavutada rohkem ja tõhusamalt, on võimalik jõuda ainult pärast kosutavat und“ ütleb psühholoog.

Tema sõnul pole hästi magamiseks tarvis imeravimit otsida. Peaasi on magada soovitatud määral ja säilitada regulaarne unegraafik: minna voodisse ja ärgata iga päev samal ajal, isegi nädalavahetustel. See treenib aju kergemini uinuma ja tagab kvaliteetsema ööune.

Ärka üles! On aeg magada.

„Paljud seostavad magamist puhkuse ja lõõgastumisega – tervelt kolm neljast küsitlusele vastanust peavad und tervise, õnne ja edu jaoks hädavajalikuks. Samas tuleb vastustest aga välja, et tegelikkuses kaldub kaalukauss tihti kohustuste ja meelelahutuse kasuks. Oleme olukorras, kus peame propageerima une olulisust ja tuletama inimestele meelde, et parem igapäevaelu algab heast ööunest,“ ütleb Põder.

„Teaduslikud faktid näitavad selgelt, et unepuudus suurendab eluga rahulolematust ja vigade tegemise tõenäosust, mistõttu on halvasti maganuna raskem teiste inimeste, meeskonnakaaslaste ja klientidega häid suhteid hoida. Seetõttu on une tähtsusest rääkimine ja seda tagavate lahenduste pakkumine meie jaoks oluline nii kaubamärgina, mis seisab parema kodu elu eest kui ka tööandjana, kes hoolib oma töötajatest ning nende töö- ja eraelu tasakaalust,“ ütleb Marko Põder.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta