Ideaalis peaks inimene magama 8 h ööpäevas ehk veetma kolmandiku oma elust magades. Väidetavalt saab vaid 10% inimestest hakkama väiksema ajaga. Neid, kes oma unetunde täis ei maga, ohustab närvilisus, ettevaatamatus liikluses, suhtekriisid, nad vananevad kiiremini ning vastuvõtlikkus haigustele.

Kas tuleb tuttav ette?
• Sa ärritud kergesti ning oled päeva jooksul unine ja uimane.
• Sul on raskusi ärkvel püsimisega olukordades, kus peab vaikselt paigal seisma või istuma (järjekorras, raamatut lugedes, laua taga tööd tehes jne).
• Sul on raskusi keskendumisega olukorrale, mis kestab rohkem kui 15 minutit.
• Meenutamine võtab palju aega ning nimed, kohad jms ei tule meelde.
• Igas päevas on moment, mil tahaks teha väikse uinaku.
• Vajad suuremat annust kofeiini, et ennast tegutsema sundida.

Kui rohkem kui üks tunnus vastab Sinu igapäevaelule, on suure tõenäosusega ka Sinul probleeme unega. Ehk lähed Sa tõesti õhtul kell 23 magama ja ärkad hommikul kell 8, kuid magamajäämine võtab aega rohkem kui pool tundi, Sa ärkad mõnikord varahommikul ning ei saa enam edasi magada või ärkad öösel mitu korda. Kõik see viitab hea une puudumisele.

Unehäired on nähtus, mis iseenesest üle ei lähe. Sa saad ise ennast aidata, kui kuulad oma kehahäält ja lähed magama ning ärkad iga päev samal ajal (ka nädalavahetusel). Pea meeles, et õhtune uni on tervisele kasulikum kui hommikune, et muremõtted peaks enne uinumist peast välja lülitama ning hea on magada pigem jahedas kui soojas toas.

Abi saamiseks võid pöörduda ka spetsialisti poole, kuid enne seda on soovitav pidada unepäevikut, mis hõlbustab arsti tööd probleemi lahendamisel. Unepäevikut võiks pidada paari nädala jooksul ja sinna võiks kirja panna:
• kunas läksid voodisse ja mis kell sealt üles tulid;
• mitu korda öö jooksul ärkasid ja mida siis tegid (jäid edasi lamama, läksid jooma, lugesid vms);
• mida Sa päeva jooksul sööd ja jood ning mis kellaaegadel;
• milline oli Sinu tuju voodisse minnes: õnnelik, kurb, stressis, ärev vmt;
• milliseid rohte võtad, kui palju ja mis kell;
• küsi ka partneri käest tema tähelepanekuid, sest iga detail on oluline.

Unemuredega võid pöörduda nii oma perearsti poole kui uneuurimiskeskustesse Võrus, Tartus ning Tallinnas.

Pintmann Unehoiukeskused
1. Villa Pintmann Unehoiukeskus
Narva mnt 112, Tallinn, tel 603 1730
2. Kubija Unehoiukeskus
Männiku 43a, Võru, tel 786 6000
Meil: info@pintmann.ee (saatekirja pole vaja)

SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Kõrvakliiniku unehäirete keskus
Patsient registreerub telefonikeskuses tel 731 9100 või meilitsi (infot meilitsi registreerimise kohta saab kliinikumi kodulehelt http://www.kliinikum.ee). Uuringud ja vastuvõtud toimuvad Tartus Kuperjanovi 1 Kõrvakliinikus.
Saatekirjata pöördujad saavad registreeruda tasulisele vastuvõtule.

Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliiniku unehäirete keskus
Registreerumine psühhiaatriakliinikusse dr Tuuliki Hioni vastuvõtule Tartus Raja 31 meilitsi, infot saab kliinikumi kodulehelt http://www.kliinikum.ee (info haiglaravist – kliinikud – psühhiaatriakliinik – unehäirete keskus). Saatekirja pole tarvis.

Uneprobleemid on väga laiaulatuslikud, kuid me tihtipeale ei teadvusta neid endale. Pea meeles lihtne tarkus: hea uni tagab hea tervise! Pöördu mure lahendamiseks spetsialistide poole enne, kui keha sellest ise väga äärmuslikul moel märku annab!

Allikas: Femme

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta