Ei ole vahet, kas oled hommiku- või õhtuinimene, sisemine kell sinu sees määrab rütmi, mille järgi on parim töötada. Alljärgnevalt saad teada, kuidas on inimese töövõime seotud biorütmidega.

Une ja unetusega tegelevad meditsiiniteadlased teavad, et inimese töövõime sõltub väga olulisel määral kellaajast. Näiteks on töövõime varahommikul kella kolme ja nelja vahel madalaim. Ta on madalaim sellel kellaajal ka juhul, kui inimene on tegelikult piisavalt puhata ja magada saanud.

Pidev vahetustega töö on tervisele halb 

Hommiku edenedes tõuseb aga kõigi töötajate võimekus, ka nendel, kes ei ole piisavalt magada saanud. Inimese päevane töövõimekuse kõrgpunkt jääb umbes kella kümne ja üheteistkümne vahele hommikul. Keskpäeval kella 12 ja 14 vahel langeb see märgatavalt, et siis pärastlõunal kella 16-17 paiku taas oma kõrgpunkt saavutada.

Seega klassikaline „üheksast viieni töö“ sobib inimkeha bioloogilise rütmiga kõige paremini, samal ajal kui vahetustega ja öötöö „sisemise kellaga“ konflikti lähevad. Vahetustega töö mõjub inimesele halvasti ja kui pikka aega vaid sel moel töötada, teeb see inimese haigeks Seda on võimalik teha probleemideta vaid viis-kuus aastat.

Hommikupoolikul tööta loominguliselt ja kontsentreeritult 

Kui soovid maksimaalset saavutust, peaksid tööpäeva kavandamisel oma bioloogilist rütmi silmas pidama, vähemalt niipalju, kui su töö seda võimaldab. Näiteks on hommikupoolik ideaalne aeg loominguliseks tööks.

Seetõttu soovitakse hommikupoolikut kasutada ka kontsentreerumist vajavate tööde tegemiseks ja vältida tuleks süvenemist segavaid telefonikõnesid ning koosolekuid. Nõupidamisi ja koosolekuid oleks hea ajastada lõunale. Sellel on hea põhjus: lõunasest väsimusest saab väliste tegurite, nagu vestluste abil, kergemini üle. Ja veel üks nõuanne: kella 12 ja 14 vahel on mõistlik vältida olulisi tööülesandeid, parem on teha siis rutiinsemaid töid.

Nõuandeid rahuliku une saavutamiseks

Aga ka juhul, kui teed õigel ajahetkel tööülesandeid, mis vajavad enim kontsentratsiooni, pead teadma: tähelepanu ei saa väga palju kauem kui 90 minutit säilitada. Seejärel on soovitav teha viieminutiline vahepaus, mille ajal end liigutada, korraks püsti tõusta või mingi muu tööga tegeleda. 


Seda, et ka uni määrab, kas ja kui töövõimeline inimene päeval on, ei ole tänapäeval enam kellelegi saladus. Piisav uni on eeldus töövõime säilimiseks. Paljud nüüdisaegsed inimesed aga kannatavad unehäirete all. 


Lihtsustatud valem probleemiga toimetulekuks kõlab nii: pingetest vabanenuna, suudad ka uinuda ja hästi magada. Parim viis rahuliku une saavutamiseks on seega enne magamaminekut pingetest vabanemine ja mõned lihtsad, aga tõhusad käitumisviisid.

Abiks unetutele

• Rahulikule ja heale unele mõjuvad hävitavalt töötegemine, nagu ka arvutimängud ja televiisori vaatamine enne magamaminekut.

• Vastupidiselt eelnevale, on aga õhtune jalutuskäik enne magamaminekut suurepärane meetod pingetest vabanemiseks.

• Rahulik, vaikne muusika enne magamaheitmist aitab öörahule meelestada.

• Kasuks tulevad ka reeglipärased ning rutiinsed harjumused enne voodisse minekut.

• Hea meetod pingetest vabanemiseks on lugemine. Kriminullid või tööalane kirjandus selleks aga ei sobi. Parem võtta kätte mõni armastusromaan.

• Sageli mõjub liiga varajane voodisseminek magamajäämisele hoopis negatiivselt

Unetutele, kes peale öösel ärkamist enam uuesti uinuda ei suuda ning rahutult ühe külje pealt teisele vähkrevad, soovitakse panna paika kindel plaan, mida sellisel unetul ööl teha. Olgu selleks siis lugemine, klaasi vee joomine, ristsõnade lahendamine või suisa tubade koristamine.

Kes vaatamata sellele öösel korralikult välja magada ei suuda, ei pea kohe muretsema. Töövõimele ei mõju vähene uni mitte koheselt halvasti. Tõsine unehäire võib tekkida alles nelja nädala möödudes, kui inimene ei ole saanud ükski öö korralikult välja magada ning tunneb end päeval väsinuna ning töövõimetuna.

Allikas: www.monster.de

Sarnased artiklid