Ingrit Vaher on professionaalne näitleja ning ka osav rütmide tundja. Bioneer küsis Ingritilt mõned teemakohased küsimused. Intervjuu esimene osa ilmus eilses Bioneeris.

Räägi palun veidi rütmidest.

Ausalt öeldes ma ei oska rütmidest rääkida, sest rütmid on kogemiseks ja kuulamiseks. Võin vaid kirjeldada tundeid, mida rütmide kuulamine minus tekitab mõningate märksõnade abil: "vabadus", "kulgemine", "usaldus", "rõõm", "üllatus", "laienemine", "mõistmine".

Erilist huvi pakuvad mulle polürütmid, sest need loovad minu jaoks mulje mitmetes dimensioonides liikumisest. Näiteks toon harjutuse, mil parem käsi jaotab ajaühiku kaheks osaks (st. lööb kaks lööki) ja vasak käsi jaotab täpselt sama ajaühiku kolmeks osaks (st teeb kolm lööki). Selle harjutuse ajal võib tähelepanu suunata vaheldumisi kolme erineva asja vahel:

1. Mis toimub paremas käes?

2. Mis toimub vasakus käes?

3. Missugune on kahe käe löökidest moodustunud ühine rütm?

Tähelepanu liigutamine oma kehas annab mulle ruumilise kogemuse - nagu liiguksin mõttekiirusel ringi suurtes saalides. See ruumiline kogemus ongi mind rütmide juurde ikka ja jälle tagasi toonud.

Kas rütmikat või paremat rütmi tajumist on võimalik õppida ka kodus? Kas selle õppimiseks peaks tulema kuskile kursustele.

Eks ikka on võimalik, kui teada oma eesmärki ja otsida selleks olemasolevaid vahendeid. Inimesel on ju ainulaadne võime iseennast õpetada. Kuid see eeldab ülisuurt huvi ja ka ajakulu.  Seetõttu ongi olemas õpetajaamet, kes annab süstemaatiliselt edasi mitmete inimeste poolt aastate jooksul kogutud tarkust. Et mitte hakata jalgratast leiutama, on kõige kindlam tulla rütmikakursusele. Rühmas töötamine on ka efektiivsem. Rühmas on rõõm mitmekordne ja ka ebaõnnestumisest tuleneva tusatundega ei pea üksi jääma. Hea on koos kasvada, millegi nimel tööd teha ja oma eemärgini jõuda.

Öeldakse, et ennast paremini tajuv inimene mõistab nii enda juuri kui ka oskab paremini tuleviku sihte seada. Kas Sa oled sellega päri?

Jah, olen küll.

Kas rütmika on seotud pärimusmuusikaga? Kui jah, siis kuidas?

Rütmika on seotud pärimusmuusikaga, sest kasutab palju traditsioonilist muusikat Aafrikast ja Ameerikast (indiaanlastelt). Inspiratsiooni on saadud ka Jaapanist ja Indiast.

Rütmikat õpetatakse vähestes koolides. Miks? Kas seda oleks vaja rohkem õpetada?

Kuna rütmika on nii uus õppeaine, siis seda Eesti koolides veel ei õpetatagi. Kuid muusikakoolides on juba algust tehtud, näiteks Varje Lepp õpetab rütmikat lastele Meero Muusikakoolis Tallinnas. 

Olen rütmikat õpetanud Soomes aasta võrra tavalises koolis ja muusikakoolis ning näinud selle aine kasulikkust. Kuna rütmika arendab koordinatsiooni ja motoorikat, kasutatakse seda Soomes näiteks edukalt lugemishäiretega laste puhul tugiõpetusena. Sellest on ammu aru saadud, et lugemishäirete puhul pole vaja rohkem lugeda, vaid paremini tundma õppida oma keha kasutamist, arendada motoorikat ja koordinatsiooni. Siis paraneb lugemine iseenesest.

Näen rütmika kasulikkust ja usun, et see leiab ka Eesti koolides varem või hiljem oma koha.

Räägi oma suhetest pärimusmuusikaga. Mida pärimusmuusika Sulle annab? Kas pärimusmuusika on kuidagi teistmoodi muusika kui tänapäevane pop- või rokkmuusika?

Kuna olen pärimusmuusikaga kokku puutunud viimase kuue aasta jooksul, siis loomulikult on minu suhe sellega päris lähedane. :-)

See on aastate jooksul muutunud, vasikavaimustusest on saanud sügav ja kindel kiindumus, mis jätab minu sees ruumi ka teistsugusele muusikale. Nagu näiteks pop- ja rokkmuusikale.

Mulle meeldib muusika ja ei pea üht muusikaliiki teisest paremaks. Seetõttu ütlengi, et pärimusmuusika on võrreldes tänapäevase poppmuusikaga võrreldes lihtsalt "teistsugune". Inimesed ja nende vajadused on erinevad.

Mulle isiklikult meeldib rahvalaul selle poeetilisuse pärast. Armastan regilaulu algriime ja meditatiivseid viise. Nende laulmine kergendab südant, mis muud.

____________________________________________
Intervjuu esimene osa ilmus eilses Bioneeris:
INGRIT VAHER: Rütm ja rütmika (I osa)

Sarnased artiklid