Nii puukentsefaliidi kui ka -borrelioosi juhtumite arv on Eestis kasvanud. Puugihaigused võivad põhjustada tõsiseid tüsistusi, sealhulgas halvatust ja psüühikahäireid, mis omakorda viivad mõnel juhul ka töövõimetuseni. Spetsialistid selgitavad, millised võivad olla puugihaiguste tagajärjed ning kuidas kaitsta end võimalike majanduslike riskide eest.

Kevadest sügiseni looduses ja linnade haljasaladel liikudes peavad Eesti inimesed arvestama puukide ja nendega seotud haigustega. Tervise Arengu Instituudi (TAI) 2022. aasta raporti järgi oli 60% Eesti puukidest nakkuskandjad ning ligi kolmandik kandis rohkem kui üht haigustekitajat. Ehkki kõige enam tuntakse Eestis viiruslikku puukentsefaliiti ja bakteriaalset haigust puukborrelioosi, on Terviseameti kinnitusel leidnud teadlased üha sagedamini seiretööde käigus ka neoerlihhioosi põhjustavat bakterit. Muret tekitav on ka asjaolu, et  TAI kinnitusel viitavad andmed puukidega ülekantavate haigusetekitajate märkimisväärsele kasvule viimase kümne aasta jooksul.

Terviseameti andmetel registreeriti eelmisel aastal 209 puukentsefaliidi ning 4520 puukborrelioosi (Lyme´i tõve) juhtumit. Kõige rohkem puugihaiguste juhtumeid on juulist oktoobrini.

 

Puugihaiguste tõsised tagajärjed

 

Meliva üldarst doktor Keilin Turjakas selgitab, et puukentsefaliidi vastu puudub põhjuslik ravi ning haigus võib kulgeda väga raskete närvisüsteemi haaravate tüsistustega. Seetõttu on entsefaliidi ennetamisel oluline roll vaktsineerimisel. Borrelioosi vastu puudub küll vaktsiin, kuid on väga tõhus antibiootikumravi. Arvestades puugihaiguste keerukust, rõhutab Turjakas haiguse varajase märkamise tähtsust.

Esmased puugihaiguse sümptomid võivad ilmneda umbes nädala jooksul. “Selleks võib olla näiteks hammustuse piirkonda ilmuv punetav ja üha suurenev laik, mis on iseloomulik puukborrelioosile,” selgitab arst. “Puukentsefaliidi esimeseks ilminguks on sageli näiteks gripitaoline haigestumine hammustusele järgneval esimesel või teisel nädalal. Nakatumisega võivad kaasneda ka palavik, lihasvalu, uimasus ja halb enesetunne.” Puugihaigustega võivad tekkida ka spetsiifilisemad kaebused, näiteks liigese- ja silmapõletikud, nahanähud ning ühe näopoole osaline halvatus.

“Eriti tähelepanelik tuleks olla, kui ilmnevad  kesknärvisüsteemi sümptomid, nagu peavalud, oksendamine, teadvushäired ning kuklakangestus. Närvisüsteemi haaratusel võib haigus kulgeda väga raskete tüsistustega,” rõhutab Turjakas.


Kui haigus põhjustab töövõimetuse

 

Arvestades haigusjuhtude arvu kasvu ning tüsistuste tõsidust, on mõistlik läbi mõelda ka haigusega kaasnevad majanduslikud riskid. “Isegi kui puugihaigusest paranetakse täielikult, kestab taastumine vahel mitu kuud, mis võib tähendada ajutist töövõimetust,” nendib Turjakas.

“Entsefaliit ehk  ajupõletik võib põhjustada aju ja seljaaju põletikulisi kahjustuskoldeid, mistõttu võivad tekkida halvatus, koordinatsiooni- või kõnehäired, ka epileptilised hood, psüühikahäired või teadvusehäire. Paraku ei pruugi närvisüsteemi kahjustus täielikult paraneda ning sellisel juhul võib tekkida ka püsiv töövõimetus. Kõige raskematel juhtudel võivad haiged vajada intensiivravi juhitava hingamisega.”


Kui peres on väljaminekud kasvõi osaliselt ühe inimese õlul, leibkonnal on laenukohustusi või puudub rahatagavara, mida kasutada olukorras, kus ollakse tervise tõttu sunnitud töölt eemal olema, võib tõsine haigus ja eriti sellest tulenev töövõimetus mõjutada oluliselt pere toimetulekut. Oma elukvaliteedi hoidmiseks on mõistlik sõlmida elukindlustus, mis sisaldab lisaks surmajuhtumile ka puuduvat töövõime kaitset.

Elukindlustuse valdkonnajuhi Eleriin Reinmanni sõnul mõeldakse elukindlustusele tihtipeale alles siis, kui midagi juhtub, kuid paraku nähakse igal aastal juhtumeid, kus raske haiguse tagajärjel kaotab inimene püsivalt töövõime. “Töövõime kaotamine tähendab alati suurt vaimset ja füüsilist pinget ning enamasti ka rahalise turvatunde kadumist. Kindlustus ei aita küll tervist parandada, aga võib olla inimesele ja tema perele olla suureks rahaliseks abiks,” selgitab Reinmann.

 

Elukindlustuse suurimad väljamaksed on seotud töövõimetusega

 

Reinmanni sõnul kinnitab statistika, et elukindlustuse juhtumid on sageli seotud haigustega. Kokku hüvitas näiteks Swedbank möödunud aastal elukindlustuse kahjujuhtumeid ligikaudu 3,5 miljoni euro ulatuses. “Suurim väljamakse oli ligi 250 000 eurot, mis oli seotud puuduva töövõimega inimese laenu hüvitamisega,” avaldab Reinmann. Eelmise aasta kahjujuhtumitest oli 1718 seotud traumaga, 31 puuduva töövõimega ja 48 juhul oli tegu surmaga.

Kuidas elukindlustus ajutise või püsiva töövõimetuse korral täpsemalt abistab?

“Hüvitist makstakse välja näiteks raske haiguse ravi ajal, kui inimesele on määratud puuduv töövõime, mille tõttu on elatise teenimine raskendatud või sootuks võimatu. Samuti makstakse hüvitis inimese perele tema surma korral,” selgitab Reinmann. “Kui elukindlustus on sõlmitud kodulaenu katteks, siis puuduva töövõime või surma korral tagastab kindlustusselts kodulaenu jäägi täielikult või osaliselt pangale, sõltuvalt sellest, mis valik tehti elukindlustuslepingu sõlmimisel.”

Reinmann rõhutab, et elukindlustuse summa võiks olla selline, et kindlustushüvitisega oleks võimalik katta kõik finantskohustused ning jääks üle ka elamiskuludeks ning vajadusel elu ümberkorralduseks.

Sarnased artiklid