Möödunud nädalal toimunud Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni (NAFO) koosolek tõi Eestile kauaoodatud rõõmusõnumi. Nimelt, üle pikkade aastate on krevetivaru taastunud ja järgmisel aastal on Eestile taas sealne krevetipüük avatud.

“Krevetipüügi taasavamine rõõmustab kindlasti kõiki, kes mäletavad aegu, mil eestlased olid ühed usinamad krevetipüüdjad Loode-Atlandil. Tollal püüti krevette aastas kümnete tuhandete tonnide kaupa ning seda ka mitme meie lipu all sõitva laevaga,“ ütles keskkonnaminister Rene Kokk. „Meie krevetipüük Loode-Atlandil pandi kinni varude halvenemisel. Ligi kümme aastat kinni olnud krevetipüügi taasavamine elavdab oluliselt ka meie kalaturumajandust,“ lisas keskkonnaminister.

Loode-Atlandi krevetivaru arvestus käib kvoodi asemel püügipäevade alusel. Eesti võib tuleval aastal püüda 416 püügipäeva. See tähendab et kokku võib kogu meie laevastik püüda 416 püügipäeva. Eestil on kolm krevetipüügilaeva – Reval, Stefano ja Merike.

“Meie ettepanek oli alustada püügiga pigem ettevaatlikult, et mitte kahjustada vahepeal tublisti kosunud krevetivaru. Varasemalt oli Eesti laevadel aastas 1667 püügipäeva, järgmisel aastal saab see olema 416. Kõik see tuleneb teadlaste soovitustest ning soovist ka edaspidi Loode-Atlandil krevette püüda,” ütles kohapeal krevetiläbrirääkimisi pidanud kalavarude osakonna nõunik Kaire Märtin.

Eestist pärit laevad püüdsid NAFO alal alates 1970. aastatest, pärast seda alustati püügiga teistes ookeanides ja piirkondades. Aastatel 1999-2005 püüdsid meie laevad aastal Loode-Atlandil üle kümne tuhande tonni krevetti. Käesoleva sajandi algul opereeris NAFO alal 13 laeva. Nendest 11 laeva tegeles krevetipüügiga. Praegu kalastab Atlandi põhjaosas 5 kaugpüügilaeva.

Lisaks järgmise aasta püügikvootide kinnitamisele, arutati püügieeskirjade täiendamist ning järelevalve tõhustamist ning tundlike merealade kaitse küsimusi.

NAFO on vanim kalandusorganisatsioon, mis reguleerib peamiselt avamere kalapüüki. Organisatsioonis on 12 osapoolt (Kanada, USA, Kuuba, Fääri saared ja Gröönimaa, EL, St Pierre ja Miquelon, Island, Norra, Venemaa, Ukraina, Jaapan ja Lõuna-Korea. Riike on aga rohkem, sest EL-i käsitletakse kui üht osapoolt.

Eesti sai NAFO iseseisvaks liikmeks aastal 1992, Eestist pärit laevad aga püüdsid seal juba 1970. aastatel Nõukogude Liidu lipu all.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta